Rahvusraamatukogu on silmitsi mitmemiljonilise puudujäägiga

Eesti rahvusraamatukogu tänavusest eelarvest jääb puudu 3,5 miljonit krooni ja seetõttu on abi saamiseks pöördutud kultuuriminister Laine Jänese poole. „Rahvusraamatukogul on seadusjärgne kohustus tagada raamatukoguteenuste kättesaadavus ja kvaliteet kaasaja nõuetele vastaval kombel, kuid eelarve sama taseme juures on selle teostamine ebareaalne,” nenditakse kultuuriministrile saadetud kirjas, millele on alla kirjutanud rahvusraamatukogu nõukogu esimees Peeter Tulviste.

Eelarve on lõhki

Rahvusraamatukogu haldusdirektori Mati Kibina sõnul oli nende mullune eelarve 85 miljonit krooni ning sel aastal kärbiti seda 8 miljoni võrra. Külma talve, hooldustööde mahu kasvu ja hinnatõusu tõttu aga vähendatud eelarve piiridesse jääda ei suudetud. Puudujääk tuleneb põ­hiliselt personalikulude, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning majanduskulude defitsiidist.

Kulude vähendamiseks on rahvusraamatukogu juba koondanud üle saja inimese ja määranud sel aastal peale terve juuli kestva kollektiivpuhkuse kõigile töötajatele veel kaks nädalat palgata puhkust. Praegu on raamatukogul töötajaid ligi 340, mõned aastad tagasi oli neid 620. „Töötajad on veendumusel, et parem on suurendada palgata puhkuse päevade arvu ja seega säilitada praegune koosseis kui koondada veel rohkem inimesi,” ütles Kibin.

Kultuuriminister Laine Jänes ei hakanud rahvusraamatukogule lisaraha veel lubama, vaid märkis, et selle võimalikkus selgub augustis, kui kultuuriministeeriumisse jõuavad rahandusministeeriumi arvutuste tulemused. „Enne augustikuiseid prognoose ma midagi öelda ei saa. Päris kohvipaksu pealt ei ole seda ka ennustada võimalik,” sõnas Jänes. Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo ministeeriumi abi suhtes väga positiivselt meelestatud pole. „Kultuuriministeerium oli meie eelarve seisust teadlik ka varem, nõukogu püüdis lihtsalt sellele veel ka omalt poolt tähelepanu juhtida,” rääkis ta. Andresoo lisas, et hirm lugejate pahameele pärast on rahvusraamatukogus suur. „Püüame palgata puhkuseid aasta läbi hajutada, et need teeninduse kvaliteeti suurel määral ei häiriks.” Praegu suletud raamatukogu avatakse 1. augustil, kui neljanädalane kollektiivne puhkus läbi saab.

2010. aastal kärbiti ka Tallinna keskraamatukogu eelarvet: 40,7 miljonilt 34,8 miljonile kroonile. Keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam aga kinnitas, et kulude kokkuhoiu tõttu on sel suvel juuli- ja augustikuus kollektiivpuhkus küll osal haruraamatukogudel, kuid korraga puhkavad ühes linnaosas vaid ühe raamatukogu töötajad.

Tõnismäele kerkib poetess Underi monument

•• Rahvusraamatukogu esise parkla apteegipoolset serva hakkab 15. augustist kaunistama Marie Underi skulptuur.

••  Raamatukogu ees seisval kivist Underil on käed rinnal risti. Kuju taustaseinaks olev nelja-viie meetri kõrgune tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest. „Kujule tulevad ka Underi luuleread, mille valis välja Doris Kareva,” ütles skulptuuri autor Mati Karmin.

•• Karmini sõnul pääsevad inimesed kuju juurde mööda astmestikku ehk mööda kive üle vee. „Marie Under suri ju kodust kaugel teisel pool vett,” selgitas autor.

••  Karmin hakkas Underi kolme meetri kõrguse kujuga tegelema eelmise suve lõpus, kui konkursi žürii oli tunnistanud tema ja arhitekt Tiit Trummali võistlustöö „Sinine terrass” esikoha vääriliseks.