Raad kougib alamatelt raha müügimaksuga

Järgmise aasta 1. juulist kehtestatakse Tallinna piirides müüdavatele kaupadele ja teenustele

1-protsendine müügimaks ehk nn kohalik käibemaksulisa. Veel ei ole selge, millistelt kaubagruppidelt lõivu küsitakse, esialgse lubaduse kohaselt võivad maksust vabaks jääda ravimid, lastekaubad ja enamik toidukaupu.

Sisuliselt tähendaks see kõikide ülejäänud tarbekaupade ja sealhulgas ka luksuskaupade hinnatõusu, mis Tallinna umbes 400 000 elaniku vahel jaotatuna läheks igale linlasele poole aasta jooksul maksma 375 krooni.

Volikogu esimees Toomas Vitsut ütles eile, et kavakohaselt hakkab linn seda maksu omal jõul koguma. “Oleme varunud piisavalt aega, et idee läbi töötada. Esialgu on plaan ise koguma hakata,” ütles Vitsut vastuseks Päevalehele, kas Tallinna linn teeb maksukogumiseks niinimetatud oma maksuameti. Vitsut ei julgenud loota, et korralduslikud detailid veel tänavu valmivad. „See on pikem ettevalmistuperiood,” märkis ta vaid.

„Sisuliselt tuleb müügimaksust luksuskaupade maksu Tallinna variant,” ütles eelarvet tutvustades linnapea Edgar Savisaar ja lisas, et täpne plaan maksu kogumiseks saab valmis lähinädalatel. Savisaar usub, et tegemist on nii väikse maksu­tõu­suga viimaste aastate maksu­tõusude meres, mis negatiivset reaktsiooni tekitama ei peaks.

Konjunktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev Kuum ei osanud hinnata, millist mõju on seni avaldanud suvel üle riigi toimunud käibemaksutõus. Niisamuti on praegu raske öelda, mida võiks müügimaksu kehtestamine linnakodanikele tähendada.

„Selge on, et iga hinnatõus mõ­jub pidurdavalt käibele,” sõ­nas ta ja lisas: „Kõik ravimid, mida kasutatakse, on kibedad, magusaid ei ole. Peame sellega leppima.”

Viru keskuse juht Ants Vasar arvas, et hinnatõusu peavad kinni maksma tarbijad, sest kaupmeestel ei ole praeguses olukorras enam võimalik oma kasumi arvel hindu säilitada. „Käibemaksu tõusu järel pani osa kaupmehi selle lõpphinnale otsa, osa mitte, aga lõpuks tuleb see ikkagi tarbija taskust,” arvas ta.

Vasara hinnangul on igasugune maksutõus negatiivne, aga linn peab kuidagi ots otsaga kokku tulema. „Kui maksu kogutakse mõistlikult, mitte lauslauaga, siis on see aktsepteeritav. Loodan väga, et maks tuleb rohkem materiaalselt kindlustatud gruppidelt ja vähem väetimatelt.”

Kütust tangitakse Viimsis

Kohalike maksudega kaasneb aga alati mure, et neid saab linna territooriumilt väljaspool vältida. Nii näiteks usub Neste Eesti juht Indrek Kaju, et inimesed hakkavad võimalusel oma autosid tankima lähivaldades.

„Meil on tankla Viimsis ja Pirital. Kindlasti väheneb siis müük Pirital ja suureneb Viimsis,” arvas ta. Praeguste hindade juures tähendaks 1% hinnavahe 15 senti liitri kohta. Olukorras, kus inimesed iga senti loevad, võib selline võit ostuotsuseid mõjutada.

Müügimaks oleks aga vaid üks vahend, kuidas Tallinna linnavalitsus järgmise aasta eelarveprojektis kokku kuivanud tuluallikaid kompenseerida kavatseb. Lisaks hakatakse maksu koguma paadiomanikelt, millest loodetakse aastaga saada 10 miljonit lisakrooni. Maanteeameti peaspetsialist Aime Parve ütles BNS-ile, et Tallinnasse on registreeritud 3347 väikelaeva, neist paadimaksu alla kuuluks 3308.

Samuti on plaanis suurendada linna omandis olevate elupindade üüri, võtta lisadividende linna omandis olevatelt ettevõtetelt jne (vt graafik). Eelarve tasakaalustamise teise võimaluse ehk kulude kärbetena on eel­arves ette nähtud, et kõikides valdkondades, välja arvatud sotsiaalse tagamaaga kuludes, hoitakse järgmisel aastal tänavusega võrreldes kokku keskmiselt 10–15 protsenti.

„Hoiame töökohti ja säilitame töökohad. Me ei vähenda kellelgi põhipalka ega koosseise,” kinnitas Edgar Savisaar. Palgakuludes on vähemaks võetud vaid lisatasusid. Veel on linnapea sõnul kärbitud majanduskulutusi ja osalt ka investeeringuid. Sellist kokkuhoidu ei pea Tallinna linnavolikogu Reformi­erakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer piisavaks. „Kärpega ei ole toime tuldud ja on mindud maksude tõstmise teed,” märkis ta.

Holsmer arvas, et oluliselt rohkem oleks saanud kokku tõm­mata valitsemiskulusid. „Kui riik on palju ametikohti koondanud ja palku langetanud, siis linn seda ei tee ja kehtestab selle asemel uue maksu.” Holsmer meenutas, et nemad soovitasid mullu 2009. aasta eelarves valitsemiskulusid 8 protsendi võrra kärpida, millega Tallinn oleks säästnud 440 miljonit krooni.

Maksumaksjate liit teeb kaebuse

•• Maksumaksjate liit saadab Euroopa Komisjonile märgukirja, et juhtida tähelepanu EL-i õiguse vastasele müügimaksule, mille Tallinn kehtestada soovib, ütles liidu jurist Gaily Kuusik. „Käibemaksu direktiiv keelab muid müügimakse peale käibemaksu kehtestada,” selgitas ta.

•• Liit ise Tallinna linna kohtusse anda ei kavatse. „Saame anda Euroopa Komisjonile märku, et on meie maksuõiguses probleem,” ütles Kuusik, viidates, et järelevalveõigus on Euroopa Komisjonil. „See on liikmesriikide ülese õiguse küsimus,” lisas Kuusik.

Maksuamet kogus müügimaksu

•• Tallinn võib hakata uusi makse omal jõul koguma, kuid linnavalitsusel on võimalus teha koos­tööd ka maksumetiga, ütles maksu­ameti peadirektor Enriko Aav. „Sõl­tub maksust – on võimalik ise koguda, aga võib ka teha koos­tööd maksuhalduriga. Mõlemad võimalused on olemas,” rääkis Aav.

•• Kuigi seda praegu ei tehta, on Aava sõnul maksu­amet kohalike omavalitsustega koostöös makse varem ka kogunud – näiteks 1990-ndatel kehtis ühes Ida-Virumaa omavalitsuses müügimaks. Vähesel mää­ral kehtib kohalikke makse ka praegu.

Harku saab maksust pool miljonit

•• Harku vald kehtestas valla mõistes vaid pisukest raha sisse toova müügimaksu juba 14 aastat tagasi. Müügimaksu määr vallas on 0,1 protsenti.

•• Harku abivallavanema Vello Viiburgi sõnul oli müügimaks tuluartiklina Harku valla eelarves esimest korda 1996. aastal. „Maksu laekumine võrreldes tulumaksu ja maamaksu laekumisega on marginaalne, u 0,5 mln krooni aastas,” ütles Viiburg.

•• Maksukogumine ei nõua Harku vallalt täiendavat rahakulu ega tööpanust, kuna sellega tegeleb üks vallaametnik.

Haapsalus kadus maks 2006. a

•• 1995. aastast Haapsalus kehtinud müügimaksu määra langetati 2001. aastast poole võrra. Enne oli maksumäär 0,5%, siis 0,25%. Samas kasvas firmade ring, kes peavad maksu tasuma. Maks kaotati linnas 2006. aastast kui ebavõrdne kohtlemine.

•• Müügimaksukohuslased olid Haapsalu linnas jaekaubanduse, toitlustamise või teeninduse valdkonnas tegutsevad majandustegevuseregistrisse kantud jae­müüjad ja teenindajad. Ei pidanud maksma need, kes polnud majandustegevuse registrisse kantud kohaliku omavalitsuse kaudu.