Parts jättis Savisaare trammi ikka europrojektide nimekirjast välja

Pärast ligi kaheaastast pausi saatis Tallinna linnapea Edgar Savisaar majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) taas taotluse lisada Tallinna trammiprojekt Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektide hulka.

Kuigi Juhan Partsi käe all tegutsev ministeerium ei ole linnale veel ametlikku vastust saatnud, ütles pressiesindaja Rasmus Ruuda, et taotlus lükatakse järjekordselt tagasi.

2008. aasta kevadel sai linna plaanidele saatuslikuks seik, et projekt oli toona veel väga varases ettevalmistusstaadiumis. Nüüdses kirjas kinnitas Savisaar Partsile, et koostatud on projekti teostatavusuuring ja hulk aruandeid, millest peaks rahastusnimekirja pääsemiseks piisama.

Rasmus Ruuda sõnul pooldab ministeerium projekti kui sellist, sest uued trammiliinid ja trammid tõstaksid oluliselt Tallinna ühisveonduse kvaliteeti. „Siiski ei saa MKM Tallinna trammiprojekti praegu toetada, kuna olemasolev tasuvusanalüüs pole piisavalt täpne ega anna selget vastust projekti sotsiaalmajandusliku tasuvuse kohta,” teatas Ruuda. Küsimusi tekitab eelkõige projekti maksumuse hinnang, mis vajab täpsustamist.

Esimesena Lasnamäe liin

Samuti oleks Tallinnal ministeeriumi hinnangul vaja selgemat arusaama oma transpordivõrgu arendamise kohta laiemalt: kuidas kavatsetakse inimeste liikumisvajadus rahuldada pikemas perspektiivis, millised on prioriteetsed investeeringud ja milline on uute trammiliinide roll transpordisüsteemis.

„Seega, MKM toetab küll Tallinna püüdlusi oma rööbas­transpordi arendamisel, kuid seni ei ole projekt investeeringute kavasse lisamiseks piisavalt hästi ette valmistatud,” lisas ta.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo pidas süüdistust puuduliku dokumentatsiooni kohta pigem demagoogiaks. „Kõik tööd, mis valmisid, on üle vaadanud ka MKM-i esindaja projekti järelevalvekomisjonis,” märkis ta.

Harjo lausus, et uue pöördumise taga on soov luua linna idapiirkonna teenindamiseks võim­sam ühisveondussüsteem. Seega küsitakse raha esialgu vaid kesklinna–Lasnamäe liini rajamiseks. „Millised on võimalused EL-i raha saada ja millal ehitus võiks alata, sõltub eelkõige MKM-i ja valitsuse otsustest,” ütles transpordiameti juht. Samuti ei soovinud ta spekuleerida projekti hinna üle, öeldes, et see sõltub töövõtjate hinnapakkumistest.

Valmimas on põhjalik plaan

•• Möödunud aasta lõpus loodud Tallinna trammiprojekti töörühm töötab kogu linna katva elektri­transpordi plaani kallal. Selle valmides peaks linnal selgem olema, kuhu, mida ja millal ehitada.

•• „Olime 19. veebruariks juba läbi vaadanud umbes 15 enda koostatud lahendusvarianti, praeguseks on välja koorunud kaks peamist mustrit, millega edasi liikuda. 17. märtsil kohtume jälle, et neist parim välja valida,” rääkis töörühma juht, arhitekt Ignar Fjuk.

•• Tema sõnul ei ole küsimus ainult kiirtrammides, vaid kogu linna elektritranspordi tulevikuvaates, lahenduses, mis etapiviisiliselt võiks valmida 30–40 aasta jooksul.

•• Linna praegust taotlust ministeeriumile, millega soovitakse Lasnamäe kiirtrammi projekt lisada EL-i rahastatavate projektide nimekirja, ei osanud Fjuk kommenteerida. „Ma isegi ei tea, milline on see konkreetne lahendus, millele seisukohta taotleti. Olen kursis väga paljude versioonidega, aga ei tahaks seda täpsustada,” ütles ta.