Päästekeskuse eriüksus aitab linnas hätta jäänud linde ja loomi

Piisab vaid põdral linna eksida, koeral kaevu kukkuda või maol võõrasse tuppa pugeda, kui appi tõttab Lilleküla komando Mustamäe päästeüksus.

Eesti naabrusse jõudnud gripioht on päästjatele viimasel ajal toonud hulgaliselt kutseid lindude juurde. Linlased märkavad nüüd iga kurva silmavaatega luike, halvatuna näivat parti ja krampides tuvi.

Esmaspäeval olid päästjad jõudnud üle vaadata katkise tiivaga kajaka ja vigastatud tuvi ning mõne tunni hinge tõmmata, kui tuli kaks kutset korraga – Paldiski maantee ja Sõle tänava nurgal oli luik autolt löögi saanud, Randla tänaval aga lebas tuvi.

Riided selga, mütsid pähe ja mõni minut hiljem sõitsid Are Hiiesalu ja Artur Lauk püügivarustust täis pisibussiga staabist välja. Vilkureid sellel päästeautol põhimõtteliselt ei kasutata, see tekitaks linlastes vaid asjatut ärevust. Luige püüdmiseks kulus umbes viis minutit, lind lasti loodusesse vabaks. Haigel tuvil nii hästi ei läinud, tema andsid päästjad üle veterinaarile, mis Laugu sõnul tähendab uinutamist. “Ega neid kajakate ja tuvide murtud tiibu keegi parandama ei hakka,” nentis ta.

Säärastes väljakutsetes pole Põhja-Eesti päästekeskuse juhtivspetsialisti Eha Tederi sõnul midagi ebatavalist. “Luikede kohta arvatakse ikka, et nad on jääs kinni, kui nad siin ranniku lähedal on. Siis tulevad tuvid ja varesed. Nende hädade rohkus on omaette teema,” ütles Teder.

Lindude ja loomade aitamiseks tehtavate appikutsete arv kasvab aasta-aastalt. Kui 2003. aastal kutsuti päästjad linde-loomi aitama 245 korral, siis 2004. aastal oli kutseid 375 ja mullu 449. Tänavu kahe kuuga on aidatud 19 luike, 12 tuvi, üheksat kassi, kuut kajakat, viit parti, kolme varest ja kitse, kahte koera ja kährikut ning üht rebast ja albatrossi.

Põhja-Eesti päästekeskuse direktori asetäitja Karli Sassi sõnul on päästjate väljakutsumine abitelefonilt 1345 põhjendatud vaid erakorraliste juhtumine puhul. “Siililegi on selge, et põdraga ise hakkama ei saa, teinekord on mõni loom kinni jäänud või kusagil keset tiiki,” tõi Sassi näiteks.

Kassid puu otsa ei jää

Kasside puude otsast allatoomise kohta on päästjatel oma nali – kas olete kunagi puu otsas näinud kassiskeletti? Ei ole – järelikult ei ole põhjust kassile puu otsa järele ronida. Kui aga abi vajab vanainimese lemmik, on erandeid siiski tehtud. Linnupoegi tahavad abistada jälle lapsed.

Artur Laugu meeskonna erilisemad tööd on olnud papagoipüük südatalvel ja punase-musta-kollasekirju mao kinnivõtmine Mustamäe kortermaja köögist. Kakumäe rebased on päästjaile juba tuttavad, samuti saadakse linna eksinud põder tavaliselt ühe uinutinoolega pikali. Eelmisel aastal juhtus küll korra, et uinutusmaterjal oli lõpukorral ja õhupüssist välja lastud nõrgem kraam suurele loomale ei mõjunud, nii et enne loomaaia veterinaari appitõttamist käis põder tükk aega ringi nagu siil või indiaanlane, punaste tuttidega nooled keres.

Põhiliseks püügivahendiks on pappkast

•• Kahekohalisest päästebussist leiab mitmes mõõdus kahvasid ja võrke lindude või väiksemate loomade püüdmiseks, tangid madude kinninabimiseks ning vahtkustutid herilasepesade külmutamiseks.

•• Mitmes mõõdus kastid lubavad vedada mesilassülemeid, loomi ja linde. Põdra püüdmiseks võetakse seifist kaasa uinutinooltega õhupüss. Kõige sagedamini läheb meeskonnavanema Artur Laugu sõnul vaja aga pappkaste, mis väljasõidule alati kaasa haaratakse.

•• Päästeameti avalike suhete büroo juhi Beata Perensi sõnul on tegemist Eestis ainulaadse teenusega – mujal Eestis kodukasse puu otsast alla aitamas ei käida. Komando täiendav töö on paika pandud halduslepinguga Tallinna linna, siseministeeriumi ja päästeameti vahel.