Pääsküla prügimägi toodab gaasienergiat
Viimaseid aastaid tegutsevalt Pääsküla prügimäelt saab kütteperioodil toasooja tuhatkond korterit. Eraalgatusel käima lükatud keskkonda säästev prügilagaasi kogumise projekt sai AS-i Eesti Gaas rahalisel toel teoks ligi neli aastat tagasi. Prügimäe sügavustest kogutav gaas läkitatakse juhtmeid pidi kahte AS-i Tallinna Soojus väikekatlamajja.
Tunnis tekib veerandsaja-aastase hiigelprügimäe sees toimuvatest käärimistest 16 kantmeetrit ehk kolm megavatti biogaasi. Rajamise projekti autori rootslase Kare Löfgreni sõnul võib gaasitootmine jätkuda pärast sulgemist veel kümme aastat, kui prügimägi korralikult kinni katta. Mõistagi vähenevad kogused järk-järgult. Rootsis on Löfgren sisse seadnud neli samalaadset “prügilagaasitehast”.
Prügilagaasi kogumise initsiaatori Imre Tiidemanni sõnul võttis kuue aasta vanuse idee teostamine kaks aastat. Tiidemann nentis, et bioenergia tootmise projektidel peaks olema suurem riigi toetus, keskkonda säästev toodang peaks olema maksuvaba.
“Biogaas sisaldab loodusele ohtlikku metaani, millest tekivad osooniaugud ja mis põhjustab kasvuhooneefekti,” viitas Tiidemann. Tema sõnul ei ole meil piisavalt suuri prügimägesid, kus gaasi tööstuslik tootmine end ilma subsideerimata tasuks.
“Sõltume ilmast ja tellijast, peame pakkuma oma toodangut seda madalama hinnaga, mida madalam on parasjagu masuudi hind, meie sissetulek on üsna väike,” ütles Tiidemann.
Tema sõnul vajavad AS-i Terts toodangut kasutava kahe katlamaja taga olevad tuhatkond korterit masuudi näol lisajõudu ainult külmadel talveilmadel.
Viis miljonit krooni maksma läinud idee sai teoks tänu AS-i Eesti Gaas mõistvale suhtumisele, ütles Tiidemann.
