Õismäe perearstid jäävad majata

Lääne-Tallinna keskhaigla sai küll euroraha Väike-Õismäe polikliiniku hooldehaiglaks ümberehitamiseks, kuid praegu seal praktiseerivatele perearstidele mõeldud tervisekeskuse rahastamine on endiselt selgusetu.

Euroopa regionaalarengu fondist sai haigla 52,5 miljonit krooni aadressil Ehitajate tee 137 asuva polikliiniku jaoks, ülejäänu 78,4-miljonilisest projektist jääb haigla enda kanda. Lääne-Tallinna keskhaigla haldusjuhi Märt Kõlli sõnul käib praegu hooldushaigla projekteerimine, riigihange korraldatakse tuleva aasta alguses ja ehitama hakatakse plaanide järgi 2011. aasta keskpaigas. Hooldushaigla peaks uksed avama 2013. aastal. Ometi pole praegu veel kellelgi aimu, kus jätkavad tööd polikliinikus paiknevad perearstid – nende jaoks uues hooldushaiglas enam ruumi ei jätku.

Juba aastaid on plaanitud luua praeguse polikliiniku kõrvale Õismäe tervisekeskus. Kes-kuse rajamiseks asutati ka SA Õismäe Tervisekeskus ning veel möödunud aastal loodeti kaasata erainvestoreid.

Vastuvõtt ka ehituse ajal

„Sihtasutuse mõte oli tegelikult päris hea, aga see oleks tähendanud suurt laenukoormust nendele firmadele, kes olid sellega seotud,” märkis tervisekeskuse asutamist vedav perearst Diana Ingerainen. „Selle plaani matsime maha. Tookord ei olnud ka täpset arusaama, mis polikliinikust saab.”

Kõlli sõnul tahetakse uue aasta alguseks korraga valmis saada nii hooldushaigla kui ka tervisekeskuse projekt. Polikliiniku ümberehitus toimub korruste kaupa, nii on Kõlli sõnutsi tagatud, et perearstid saavad hoones tööd jätkata ka siis, kui ehitusmehed seal tegutsevad. „Ideaalne oleks, kui me hakkaksime juurdeehituse ja maja renoveerimisega peale paralleelselt,” märkis Kõlli.

Tervisekeskuse rahastamise kohta ei osanud Kõlli aga musta ega valget öelda. „Meil on hanke väljakuulutamiseni armuaega antud,” ütles Kõlli. „Finantseerimisega tuleb veel tööd teha.” Võimaluse, et perearstid üldse ilma asukohata jäävad, Kõlli esialgu välistas.

„Tervisekeskuse ehituse rahastamisskeem on täpsustamisel ja pole veel fikseeritud,” ütles ka abilinnapea ja Lääne-Tallinna keskhaigla nõukogu esimees Merike Martinson. Selge on aga see, et eurotoetust tervisekeskusele loota ei ole, sest Euroopa Liit perearstikeskuste ja teiste nn esmatasandi tervishoiuteenuste jaoks raha ei jaga. Üks võimalik rahastamisskeem on selline, et tervisekeskusele panevad õla alla nii haigla, linn kui ka riik.

Ingeraineni sõnul liigutakse siiski edasi tulemuslikult. „Juba 1980. aastate alguses, kui polikliiniku maja ehitati, nähti ette, et võib ka juurdeehitus tulla,” ütles Ingerainen. „See on päris hea variant, et tervisekeskuse rajamine käib Lääne-Tallinna keskhaigla kaudu. Neil tõenäoliselt ressurssi jätkub.”

Veel aasta eest ennustati tervisekeskuse maksumuseks kuni 70 miljonit krooni. Nüüd tuleb projekt kindlasti poole odavam, kinnitas Kõlli, kuid lisas, et täpne summa selgub alles hanke lõppedes. „Iga ruutmeeter mõjutab maksumust ja ma ei taha üldse hinnaga spekuleerida,” ütles Kõlli.

Polikliinikuks liiga suur

•• Lääne-Tallinna keskhaigla haldusjuhi Märt Kõlli sõnul on praegusel Väike-Õismäe polikliinikul ruumi ülearugi, ligi 7000 ruutmeetrit. „Polikliinikuna ei ole seda maja võimalik sajaprotsendiliselt täita,” märkis Kõlli.

•• Kui praegu on Lääne-Tallinna keskhaiglal vaid 42 hooldusravi voodikohta, siis rajatavasse hooldushaiglasse tuleb neid kokku 150.

•• Sotsiaalministeeriumi hinnangul peaks viie aasta pärast Harjumaal hooldusravi voodikohtade arv kahekordistuma ehk jõudma 700 kohani.

•• Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul hooldusravi järjekorrad kasvavad. Ta lisas, et koos Tallinna haiglajuhtide ja haigekassa Harjumaa osakonnaga on lähiajal plaanis pöörduda sotsiaalminister Hanno Pevkuri poole, et luua hooldusravi kohti juurde.

•• Kokku eraldati Euroopa regionaalarengu fondist 431 miljonit krooni, toetuse saamiseks esitati 20 taotlust kõigist maakondadest. 13 haigla taotlused on sotsiaalministeerium rahuldanud.