"Olen 99 protsenti kindel, et mõni linnaametnik tuleb vallandada," ütles linnapea eile õhtul, keset linnavalitsuse istungit nädalavahetuse lumetormist, mille tagajärgede likvideerimisega linnapuhastajad piisavalt kesiselt toime tulid.

Lepiksonil oli etteheiteid linna kommunaalameti ja eriautobaasi tööle. "Kui linnavalitsus moodustaks lumestaabi, siis oleksime majahoidjad, mitte linnavalitsus," rääkis linnapea. "Linnas on lumekoristuse eest vastutavad ettevõtted ja ametid, kes peavad oma ülesandeid täitma."

Abilinnapea Kalev Kallo seevastu ei pidanud Tallinna lumeuputust traagiliseks: "Normaalsetes talvetingimustes ei oleks mingeid probleeme tekkinud. Kui aga päevaga sajab maha terve kuu lumi, siis ei ole midagi teha. Ka Soomes ja Rootsis oleks olnud olukord meie tänavapildiga sarnane. Selline hetk tuleb lihtsalt üle elada."

Veel eile õhtul oli pealinna liiklus laupäevase-pühapäevase lumetormi tagajärgedest tugevalt häiritud. Nädalavahetusel maha tulnud ligi 40 sentimeetrit lund oli täiesti läbimatuks muutnud Ahtri-Tuukri ringi ja Mustakivi tee, erakordselt aeglaselt pääses edasi Liivalaia ja Narva maantee linna sõidu suunal, samuti Tartu maanteel. Munitsipaalettevõte Eriautobaas oli eile õhtuks suutnud lumest vabastada küll enamiku Tallinna põhiteedest, kuid seda raskem oli põhiteedele üle sahatud lumevallide pääseda.

Liikluse sujuvamaks muutmisele ei aidanud kaasa ka asjaolu, et paljud autojuhid olid oma sõiduki liiklemisvaenulikuks päevaks koju jätnud ja üritasid ühistranspordi teenuseid kasutada. Lasnamäelt oli bussiga linna pääseda sama hästi kui võimatu. Mõnel üksikul bussi- ja trolliliinil püsisid sõidukid graafikus. Vähima ajanihkega pääses edasi trammis, ehkki eile pärastlõunal olid ka need Tartu maanteel ummikus. "Ajakirjandus dramatiseeris asja üle. Tingimused olid küll rasked, kuid mingit katastroofi ju ei olnud," arvas eilsetest liiklusoludest abilinnapea Kalev Kallo.

Kommunaalametit kureeriva abilinnapea Sergei Kulakovi kinnitusel ei saa linn märkimisväärselt tänavapuhastustehnikat laiendada, vahendas Raepress. Samas asus eriautobaas lumetõrjesse alles ööl vastu pühapäeva, mil hulk lund juba maha tulnud oli. "Keskmise lumesajuga on meie tehnikapark võimeline hakkama saama," ütles Kulakov, "sellist autobaasi, mida korraga kuunormi jagu sadanud lume kiireks tõrjumiseks tarvis läheb, pole linnal küll praegu võimalik üleval pidada."

Linnapea Robert Lepikson jäi endale kindlaks, et selleks palgatud ettevõtted ja ametid peavad tagama linna puhtuse ka kriisiolukorras: "Kui eriautobaas ise ei jõua, peaksid tal olema alltöövõtulepingud kasvõi tee-ehitusfirmadega, kel on rasketehnikat küll."

Kommunaalameti juhataja Andres Monvelti sõnul takistab hädaabilepinguid sõlmimast rahapuudus: "Turumajanduses keegi ilusate silmade eest appi ei tule, selleks peab olema leping ja juhid valves - kõik see maksab."

Eriautobaas on tänavu hankinud kolm Mercedes-Benzi baasil liivapuisturit, mis kokku maksavad kümme miljonit krooni. Hinna sees on sõidukite täisvarustus, s.o sahad, suvised tolmu- ja leheimurid ning harjad. Monvelti hinnangul on masinad end igati õigustanud.

Sama ei saa aga öelda eriautobaasi 21 ZIL baasil sahkauto kohta, millest 12 lagunes juba sahkamise esimeste tundidega. Enamik rivist langenuist on õhtuks korras, lubas eriautobaasi linnapuhastusteenistuse juhataja Jüri Jaakson eile.

Linnapea Robert Lepikson ei olnud nõus väitega, et eriautobaasi varustust saaks tuntavalt parandada müües linnavalitsuse 146 ametiautost mõne. "Autod kuuluvad aktsiaseltsile Autal. Selles asi ongi, et auto alla mersu justkui polekski auto," suskas Lepikson eriautobaasi Mercedes-sahkade aadressil. "Sama raha eest oleks saanud 30 Belarussi ja tänavad oleksid juba puhtad."

Eriautobaasi juhtide sõnutsi jäi päevaseks tööks libeduse likvideerimine, põhitöö rasketehnika ja sahkharjade rühmadega tehti tavana nimelt öösel. Linnapea ei nõustunud argumendiga: "See ei ole mingi põhjendus, et sahad ei saa päeval sõita. Iga autojuht on valmis 20 minutit saha taga ootama tingimusel, et tee eest puhtaks saab."

Eriautobaasi direktor Mati Arro soovitas Baltic News Service-i vahendusel autojuhtidel masinate esiklaaside huvides liivapuisturitest eemale hoida, sest sõelumata liiv on ohtlik neile. Eriautobaas peaks algavaks aastaks saama uue sõelkopa, mis talvistele tänavatele puistatava liiva ja soola korralikult läbi sõelub. "Sõel on tellitud, kuid see ei jõudnud õigeks ajaks kohale," põhjendas Arro veel ühte vihastamapanevat seika.

Nädalavahetusel lendasid liivapuisturitest kivid paljude sõiduautode esiklaasidesse. Kannatanute sõnul puistati tänavatele ja autoakendesse suisa poolikuid telliskive. Uue keskklassi auto esiklaas maksab koos paigaldusega keskmiselt 3500-4000 krooni.

PIRET PEENSOO, VICTORIA PARMAS, MARIKA MILVE