Linnale kuuluv Kopli ametikool alustas dokumentide vastuvõttu
Eile õpilaskandidaatidelt dokumentide vastuvõtmist alustanud Kopli ametikool pakub esimesel õppeaastal kolme eriala: käsitöömeister, trammi ja trolli lukksepp-elektrik ning kinnisvarahooldaja. Kaht esimest on võimalik õppida nii eesti kui ka vene keeles. Kooli direktor Valvo Paat ütles, et erialavalikud tehti tihedas koostöös Tallinna ettevõtetega ning nende vajaduste alusel. “Pürgime individuaalse õppekava poole, mis võimaldab õpitava nii-öelda moodulitest kokku panna,” selgitas ta. “Igal aastal vaatame erialad üle ja täiendame linna ja ettevõtete vajaduste järgi.” Paat lisas, et iga sisseastuja saab siiski garantii oma valitud erialal kolm aastat õppida ning kool lõpetada ning õpilase, kooli ja ettevõtete vahel sõlmitakse kolmepoolsed õpilepingud. “Homme otsustame, mis ülehomme saab. Täna tegeleme sellega, mis homme tuleb,” tutvustas ta uue kooli kreedot.
Praktiline õpe ettevõtetes
Abilinnapea Margus Allikmaa möönis, et jäik seadusloome teeb dünaamilise õppekava loomise siiski üsna raskeks, sest seaduse järgi peab uue eriala avades koolil ka vastav materiaalne baas olema. “Tehakse ühe eriala jaoks suur investeering, mis jääb nagu pomm jala külge rippuma, kui selgub, et paari aasta pärast seda eriala enam vaja pole,” kirjeldas ta, “samamoodi tuleb eriala kohaselt vahetada õpetajaid.” Valvo Paadi sõnul lahendab Kopli ametikool olukorra nii, et kasutab linna teiste koolide inventari ja õppeklasse. Praktiseerida võimaldavad aga partnerettevõtted. Trammi- ja trollibussikoondise trammidepooülem Mati Koore kinnitas, et nende firmas napib oskustöölisi ning lubas ametikooli õpilastele head praktikabaasi. “Meie töötajaskond on küllalt vana ja soovime täiendust,” lausus ta. BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim tõdes, et igal sügisel koguneb laevaremonditehase ukse taha rida erihariduseta koolilõpetajaid, kes tööd paluvad. Ametikoolist võetakse tehasesse praktikale 10–20 noormeest.
Erivajadustega noored teretulnud
Kinnisvara haldajate ja hooldajate liidu juhatuse liige Roode Liias hindas kinnisvarahooldaja eriala iseäranis perspektiivikaks ka Euroopa Liidus. “Ükskõik, millises valdkonnas Euroopaga koostööd teha, kõik need valdkonnad vajavad kinnisvara ja sellega seoses ka kinnisvarahooldajat,” põhjendas ta. “Kinnisvarahooldaja pole tavaline ehitusmees: kuldsetele kätele lisaks peab tal klientidega suhtlemiseks ka kuldne suu olema.”
Käsitöömeistriks ning kinnisvarahooldajaks saavad koolis ka erivajadustega põhikoolilõpetanud.
Kopli ametikool renoveeritakse ja sisustatakse Tallinna eelarvest. Esimese õppeaasta materiaal-tehniline baas läheb maksma 1,7 miljonit krooni. Haridus-ameti juhataja Andres Pajula ei salanud siiski, et linn ootab tulevikus ka riigi tuge.
Tallinna Kopli ametikool:
1. septembril 2004. alustavad 130 põhikooli lõpetanud, eesti ja vene keelt kõnelevat noort inimest kolmel erialal.
Käsitöömeister – õppeaeg 3 aastat, õppetöö eesti ja vene keeles. Õpetatakse valmistama rahvuslikul ja uusloomingulisel käsitööl põhinevaid esemeid puidust, tekstiilist, metallist, savist, nahast jne.
Kinnisvarahooldaja – õppeaeg 3 aastat, õppetöö eesti keeles. Kinnisvarahooldaja on klienditeenindaja, kes teeb remondi- ja hooldustöid. Kooli lõpetanu omandab teadmised tehnilise dokumentatsiooni lugemisest, lukksepatöödest, torutöödest, elektri- ja mõõteseadmete tööst, viimistlusmaterjalidest ja -tehnikatest.
Trammi ja trolli lukksepp-elektrik – õppeaeg 3 aastat, õppetöö eesti ja vene keeles. Õpitakse tundma lukksepatööl kasutatavaid materjale, tööriistu, elektri- ja mõõteseadmeid, trammide ja trollide tehnohoolet ja remonditöid ning erinevaid elektriseadmeid.
