Linnale kuulunud majas põles surnuks kuus kodutut

 Linna omandisse kuulunud Kopli 2. liini elumaja põlengust sai viimaste aastate ohvriterohkeim tulekahju, kus eile öösel  kaotas korraga elu kuus inimest: kolm meest ja kolm naist.

Naabermajas elava proua Milvi väitel olid hukkunuteks naabruses elanud, kuid üürivõlgade tõttu kodutuks jäänud vene rahvusest inimesed. “Nad elasid seal juba pikemat aega, ehkki suvel soojaga olid enamasti ikka väljas. Nad kippusid küll pidutsema ning alkoholi tarbima, kuid muidu olid rahulikud ning kedagi siin ei seganud,” rääkis vanaproua. “Majas puudus elekter ning vesi, kuid kuidagi nad seal ikka ära elasid.”

Tänavu on kodutud päästeteenistuse andmeil põhjustanud Tallinnas 190 põlengut ja suurimad probleemid on just kodututele rohkesti peatuspaiku pakkuva Põhja-Tallinnaga, kus päästeameti andmeil on kodutud põhjustatud ligi 60 põlengut.

Seaduse kohaselt peab kasutuseta ja mahajäetud hoonetesse pääsu tõkestama hoone omanik ja tulekahju korral ähvardab väärteomenetlus just hoone omanikku. Eile öösel kuuele inimesele saatuslikuks saanud hoone kuulub küll Tallinna linnale, kuid Põhja-Tallinna linnaosavanem Enno Tamm ei näe põhjust linnaametnike seast süüdlast otsida.

“Täiskasvanud inimene peab ise vastutama ja enda tegudest aru andma. Ta ei tohiks tungida teisele kuuluvasse majja ega tohiks puumaja põrandale lõket teha,” leidis Tamm. “Käesoleval juhul võib öelda, et inimesed said kahjuks oma karistuse kätte.”

Põhja politseiprefektuur alustas toimunu uurimiseks kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb enama kui kahe inimese surma põhjustamist hooletuse tõttu, kuid võimaliku karistuse ning karistatava üle politseiametnikud oletusi teha ei soovinud.

Tamme sõnul on Põhja-Tallinnas kodututega olnud probleeme juba ammu ning seni ei näe linnaosavanem ka ühest lahendust. Täpset mahajäetud majade arvu Tamm öelda ei osanud, kuid viimaste aastate jooksul on linn lammutanud 14 endale kuuluvat maja ning viis ootavad oma järge, nende hulgas ka eile tuleroaks läinud hoone.

Maja ootas lammutamist

“Me oleme enda valdusse kuulunud majade sissepääsud sulgenud, kuid kodutud kisuvad lauad eest ja elavad seal edasi – me ei saa ju iga majanurga juurde politseinikku valvesse seada,” selgitas Tamm. “Praegu on üldse Kopli liinide saatus lahtine, sest endiselt käib kohtuvaidlus arenduskonkursi võitnud Endel Siffiga. Saatuse irooniana pidi kohtulahend välja kuulutatama üleeile, ent kohtuniku haigestumise tõttu jäi see ära.” Ehkki linnal leidub voodikohti 482-le peavarjuta inimesele, kipuvad kodutud ikkagi mahajäetud elamutesse koonduma. Tamme sõnul valmis Paljassaare teele juba mõne aasta eest kodutute varjupaik, kuid selle avamine takerdus järjekordsesse kohtuasja.

Munitsipaalpolitsei vaneminspektori Pavel Boitsovi sõnul on mahajäetud majade eraomanikud pahatihti ettekirjutuste suhtes hoolimatud.

“Meie tegeleme hoonete ja kruntide omanikega, kus kodutud viibivad, ning võime neile teha trahvi, kui nad pole hoone sissepääse sulgenud,” nentis Boitsov. “Hiljuti hukkus meil samamoodi kaks inimest, kuid mõned majaomanikud ei reageeri ka suurtele trahvidele – maksavad need ära, kuid aknaid-uksi ikka kinni ei pane.”

Boitsovi sõnul võib eraisikust majaomanikule teha 6000-kroonise trahvi ning ettevõtja kukrut võidakse kergendada kuni 20 000 krooni võrra.

Tulekahjud

Kodutud on põhjustanud 190 tulekahju

•• Kodutud on Tallinnas tänavu põhjustanud 190 tulekahju ning nendes oli enne eileöist tragöödiat hukkunud kuus inimest. Mullu hukkus terve aasta jooksul tulekahjudes kaheksa kodutut.

•• Päästekeskuse menetlusbüroo on kaardistanud kõik kasutuseta hooned, kus on toimunud tulekahju, ning nende omanike suhtes on korduvalt rakendatud väärteomenetlust.

•• Viimane suurem tulekahju toimus 4. aprillil 2006. aastal Sillamäe sotsiaalmajas, kus hukkus viis inimest ja sai viga üks inimene.

•• Viis inimest hukkus ka 2004. aasta mais Tallinnas Vabriku tänavas, kuid toona oli tulekahju põhjuseks kuritahtlik süütamine.