Liiga suur loomaarmastus viis Muugal elava naise kohtusse

Harjumaa veterinaaramet andis kohtusse hagi Muugal elava naise vastu, kes hoolitseb kodus üle poolesaja koera ja kassi eest.

Veterinaarkeskus soovib Harju maakohtusse esitatud hagiga Valentina Kernerilt viieks aastaks loomapidamisõiguse ära-võtmist.

“Kerner ei võimalda loomadele sobivat hooldust ja sanitaartingimusi,” ütles Harjumaa veterinaarkeskuse juhataja Vladimir Vahesaar. Tema sõnutsi algas asi suvilarajooni naabrite ja lähikondlaste kaebustest, et krundilt levib haisu.

Kerneri kassid elavad tema hoovi tagaosas olevas osmikus, mille tingimused ja seal leviv aroom ei ole kiita.

Kasside täpset arvu naine öelda ei oska. Väitele, et neid pidavat olema 70, vastas Kerner, et natuke vähem. Silma järgi hinnates on ruumis koos kuni viiskümmend kassi.

Hoovi peal on ka mitu nummerdatud kuuti. Täiskasvanud koeri on alles viis, kutsikaid on aedikus seitse. Peaaegu kõigil loomadel on ka nimi ning enam-vähem kõiki mäletab Kerner ka nimepidi. Näiteks rotipüüdja-kassi nimi on Kaunitar.

Eelmise aasta oktoobris viisid Laagri varjupaiga töötajad naiselt ära kümme koera. “Mu vererõhk tõusis 190-ni,” iseloomustas ta oma muret.

Varjupaikade mure

Kerner on haigeid ja üksikuid kasse-koeri oma hoole alla võtnud juba kakskümmend aastat. Teda aitavad mõned sõbrad ja iga nädal 500 krooni loovutav sponsor. “Oi, väga palju,” vastas Kerner küsimusele, kui palju läheb loomade toitmine ja hooldamine maksma.

Vahesaar leidis, et omaniketa loomade eest hoolitsemine on varjupaikade, mitte Kerneri ülesanne.

Kui veterinaarkeskus saab oma tahtmise, siis antakse Kerneri kassid ja koerad üle kohalikule omavalitsusele ehk Viimsi vallale. “Vald peab siis leidma lahenduse,” ütles Vahesaar ja viitas loomade varjupaigale. Samas nentis ta, et paratamatult jäetakse ellu vaid elujõulisemad loomad.

Vahesaarele ei meenunud ühtki teist juhtumit, mil ühel inimesel oleks olnud nii palju kasse ja koeri. Kerner aga kinnitas, et ta teab Tallinnas teisigi selliseid.

Kerneri jaoks tähendavad koerad ja kassid kogu tema elu. Mõte, et ta peaks need kellelegi loovutama, ei ole talle vastuvõetav.

Loomakaitseseadus

Hulkuvad loomad tuleb tappa

või leida neile uus omanik

•• Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale:

1) kohases koguses sööta ja joogivett;

2) sobiva hoolduse;

3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust;

4) muu looma terviseks ja hea-oluks vajaliku.

•• Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada.

•• Samas on seaduse järgi lubamatu ka looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine. Hulkuvad loomad tuleb kinni püüda ja tagastada nende omanikule või leida neile uus omanik. Kui seda ei tehta, tuleb nad magama panna. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil.

•• Allikas: Riigi Teataja