Lapsevanemad kuulsid lastehoiu hüvitise vähendamisest juhuslikult

Siis kui mu vanaema oli kuueaastane, oli tema vend tõstja. 2,5-aastane, tõstis juba terve puuhalu üles ja viis ahju juurde. Ükskord jälle tuli tuppa: "Emme, Edy tõi puid!". Emme oli kirstus juba toas. Vanasti surid ju inimesed keskmiselt 40-sena mõnda haigusesse. Nad surid mehega mõlemad korraga. Need hobusegavedajad. Edy-l oli õdesid muidu palju, viis tükki, üks isegi 20-aastane ja juba kesteabkuss. Teine, 16-nene oli Rakveres mehel. Milda, Erna (minu vanaema) ja Ella (see oli eluaeg puhtahull) olid kõik kuueaastased. Siis neid jäi kasvatama seal otepääkoolimajaasemelüheksatoagamajas 80-aastane vanaema. Tüdrukud hakkasid vargaks. Käisid madratsi alla Edy jaoks peidetud leiba söömas.
Ja siis pärast üht pauku hakkas mu vanaema usklikuks. (Ta küll uskus seda mida ise tahtis ja õigeks pidas, haua juures jutlusepidaja ütles, et ta on naine, kellel on OMA MÕTLEMINE. Ma esimest korda kuulsin, et kellelgi võib olla oma mõtlemine, ja ma olin ju siis juba päris suur, see on seesama vanaema, kelle matustele me Margusega tookord tormasime. 98. aastal, ta oli 95-aastane surres. Ja et ta ei käinud mitte kirikus vaid kabelis, võib oletada et see oli seesama usk, mis Hiiumaadki valdab. Praegu plahvatas, et aga võipat sellep mulle Hiiumaal kohe meeldima hakkaski, no et selline tunne tekib, mingi tunnetuttav.)
Aga siis kui vanaema koos oma normaalse ja hullu õega ja teised ka nii näljas olid, siis vanaema salaja nägi kuidas nende vanaema, see 80-aastane (küll vanasti elasid inimesed ikka kaua) läks tahatuppa ja läks põlvili ja palus jumalat, et see ei laseks lastel nälga surra.
Ja nii kui ta oli seda teinud, kõmistati uksele ja mõisateenija oli uksetaga, terve piimapütitäis piimasuppi, et proua saatis, et siin pidid vaesedlapsed olema ja et nende ema-isa olid head töötajad olnud.

Abilinnapea Merike Martinsoni jutt on täiesti elukauge! Selline suhtumine näitab et tulevikule mõtlevatel inimestel on aeg aktsioonideks, sest linnavalitsus tunnistab ainult jõudu ja kõige väetimatest sõidetakse julmalt üle!

Aktiivsed vanemad teevad täna mida iganes, et lapsele mingigi koht sotsialiseerumiseks saada. Kuigi lasteaiarühmad on ülepaisutatud ja nii ei ole õpetajatel enam aega et iga lapse arengu iseärasustega arvestada.
Aga mida teevad vähemaktiivsed vanemad, kes ei oska või ei suuda kohta välja võidelda, või pole valmis sõitma teise linna otsa?
Kuidas arenevad täna nende lapsed kelle vanematel ei ole raha et koha eest ka väikest tasu maksta? Sadadel 3-5 aastastel lastel ei ole hommikul võimalik õppima-mängima minna!
See maksab hiljem kätte tänaval, koolis ja tööl tänaval, kogu ühiskonnale.

Lastehoid on minuarvates hakkajate inimeste imetlusväärne initsiatiiv, mis veidigi leevendab linna seadusjärgse kohustuse vaegtäitmisest tingitud probeemide suurenemist: laste mahajäämust arengus ja sotsiaalseid pingeid.

Kõigis lasteasutustes teevad haritud inimesed tuleviku seisukohalt üliolulist tööd ega pikenda töötute rivi! Seda on vaja hoida!

Täiesti terve mõistuse vastane, et tänavale saadeti era-huvikoolide õpetajad, kelle ringides käivate laste toetamine samuti lõpetati. Kaotati olulisi töökohti et mõelda välja uusi mõttetuid?

Lastehoiu pidamine pole äri vaid mittetulunduslik missioon!
Kui võtame optimistlikult et rühmas käib 15 last iga päev kohal, mille eest vanem maksab 2000kr, on kuu käive 30 000 krooni. Sellest vaja maksta vähemalt kahe töötaja netopalk + 70% maksudeks (mõelge mis oleks õiglane palk kõrgharitud õpetajale), pakkuda süüa ja maksta kommunaalkulud. Juhataja, koristaja töötasud . Erinevalt linnale kuuluvast lasteaia-majadest, tuleb tasuda ka renti. Osta mänguasju ja käsitöötarbeid.
Ime, kuidas nad siiani üldse toime tulevad.

Ei saa ka unustada, et munitsipaal-lasteaedades vanemate makstud mänguasjade ja käsitöötarvete raha kasutamine 2009a lõpul linnavalitsuse otsusega sisuliselt keelati. See oli lapsevanemate raha!

Kõigi laste pärast, me ju ei saa seda kägistamist taluda!?