"Piirkond oleks ladina kvartali loomiseks soodus, sest kümne aasta jooksul on siin hariduskolleegiumi juhtimisel tööle hakanud Vanalinna muusikamaja, Kunstimaja, lasteaed Aiake, Vanalinna kool, gümnaasium ja muusikakool, samuti fond Hereditas, kes koondab oma kultuurikeskusesse tavadest lähtuvat tipptasemel loometegevust," ütles hariduskolleegiumi muusika programmijuht Taivo Niitvägi.

Koostöös hariduskolleegiumiga tegutsevad Vene tänava ümbruses stuudio Linnamuusikud ning Katariina gildi klaasi-, vitraazhi-, naha-, lapiteki-, tekstiili-, keraamika- ja kübarakoda.

Vanalinna Hariduskolleegiumi direktori Kersti Nigeseni sõnul vajab vanalinn ladina kvartalit kommertskultuuri pealetungi vastu. "Kuna vanalinna pinnad on kallid, siis tuuakse siia esmatasuvaid asutusi, mis tegelikult vanalinna omapära kaotavad," tõdes Nigesen. "Samas ei saa ju tahta, et turistid tuleksid vanalinna teksapoodi vaatama."

Kultuuripärandit ja ajaloolisi juuri aitab Niitvägi sõnul säilitada vaimsuse ja raha ühendamine. "Kui haridus ja loometegevus koonduvad ladina kvartalisse, siis nende jõud suureneb ja nad ei hävi," kinnitas programmijuht.

Niitvägi hinnangul kujutavad inimesed aeg-ajalt ette, et nüüd hakkab täiesti uus ajastu ja tuleb teha midagi uut ja enneolematut. "Inimestel on sada uut asja: arvuti, uued hooned, avastamata maad ja palju muud. Kõik vana lõhutakse või vistakse nurka," lausus programmijuht. Ta lisas, et ideaalis peaks inimesed ennast uuendama süvasuunas, säilitades vana ja kasutades uut.

Niitvägi arvates sobib ladina kvartali nimi Vene tänava piirkonnale, sest see on Tallinnas ainus, kus kuuleb veel ladina keelt. "Ladina keel on üle aastatuhande olnud õhtumaade ühinemise sümboliks. Katoliku kiriku jumalateenistused toimuvadki ladina keeles," selgitas programmijuht.

Tulevikus soovib hariduskolleegium avada ajaloolisele kultuurile suunatud täienduskõrgkooli, mille üks osakond oleks rahvusvaheline. Niitvägi sõnul võiks kõrgkooli juurde tulla ka vana muusika haru. "Maailmas ainukese Baseli vana muusika akadeemia professor Dominique Vellard on öelnud, et Tallinna tuleks luua teine selline akadeemia," kinnitas Niitvägi, kelle väitel oleks Baseli ülikooli professorid nõus tulema siia õpetusi jagama.

Algatatavasse UNESCO Läänemeremaade programmi on ladina kvartali raames välja pakutud Rahukoja idee, mille võiks rajada Euroopa vanimasse apteegihoonesse. "Raekoja apteek on praegu lagunemas ja kasutusel õllelaona," tõdes UNESCO Eesti Rahvusliku komisjoni peasekretär Doris Kareva. Tema hinnangul võiks apteegihoones tulevikus olla apteek-muuseum, taimetoidurestoran, loengusaalid, raamatukogu, muusika- ja teabekeskus. "Balti Rahukoda võiks linnaelanikele saada oaasiks, kus ühtaegu nii vaimu, hinge kui keha kosutada," lausus Kareva.

Ladina kvartal peaks kujunema kohaks, mis toetab inimese kujunemist vaimsuse ja kultuuriga. Niitvägi arvates võiks terve Vene tänav olla kultuuri, turismi, loovisikute elu- ja töökohtade ning koolituste keskus. "Ladina kvartali ideekavand on valmis. Tahame oma projekti kaasata huvilisi, kes aitaksid kvartalit edasi arendada," ütles Niitvägi.

MARIKA RAISKI