Kristiine kurbmäng: vanamees koerakesega
Juhan Lepp teab, milline on elu, kui ainsaks peavarjuks on 20 aastat vana Mazda 626. Viis kuud oma autos ööbinud Juhan kaotas 20 kilo. Tegi iga kuu püksirihma augu juurde. Päevaeelarveks oli euro, mille eest ostis paki hapukoort ja saia. Meeldejäävaks kujunes sügisjooksu päev – siis õnnestus korjata taarat 15 euro eest.
Raske on arvata, et Kristiine keskuse juures jalutav vanamees koerakesega on kodutu. Juhan näeb välja asjalik ja kasitud, silmad uudishimulikud ja rõõmsad. Karvane Terri – kutsa rihma otsas, Juhani lahutamatu kaaslane – tõstab usinasti jalga.
Juhan ei joo, suitsu teeb, poolteist aastat tagasi jäi töötuks. Töötas rehvifirmas, koondati masu tõttu. Varem oli Eesti Postis autojuht, vedas öösiti posti laiali, aga üheksa aastat öötööd väsitas.
Juhan on olnud 15 aastat päris koduta. Elas tagastatud majas, ei jõudnud omanikule üüri maksta. Elas Pae tänava ühiselamus, kus pommid lõhkesid. Elas sõbra juures, aga sõber suri. Oli toa eest hooldajaks haige mehe juures, aga üks sugulastest saatis Juhani minema. Viimased viis kuud veetis autos, ametlikuks sissetulekuks 74 eurot töötu abiraha.
Kristiine keskuse ligiduse valis Juhan elukohaks, sest seal saab priilt autot parkida. Pole nagu Ülemiste või Rocca al Mare parkla, mis ööseks tühjaks tehakse. Ja Kristiine keskuse tasuta kemps oli Juhani jaoks väärtus. Sai toimetada, mida vaja, pesta, tasuta vett pudelisse võtta. Habet ajas ta autos, akuvooluga. Et aku ära ei väsiks, tuli mootorit keerutada ja tunda tühja rahakoti valu kulunud kütusetilga pärast.
Kui enamik möödujaid ei teinud mehest ja koerast autos välja, siis leidus ka neid, kes igaks juhuks politsei kaela saatsid. Aga neidki, kes uurisid, kuis avitada saaks. Jätsid kapotile toidupaki, kinkisid teki ja kampsuni. Ööd muutusid aina krõbedamaks, 20 aastat terve olnud Juhan tundis, kuidas aina enam niiskuv auto hakkas seljale haiget tegema. Mis saab talvel, ei teadnud. Külmasurma ei soovinud.
Abi aga saabus sealt, kust kõige vähem oodata – kiirlaenufirmast. Juhanil oli võlg kaelas. Kui seda kontoris näitsikule tasumas käis, uurinud too, kuidas läheb. Juhan rääkis, kuidas. Mõne aja pärast teatanud laenufirma näitsik, et tuttav vajab abi haige ema hooldamiseks. Selle eest võib üüri maksmata abivajaja juures elada.
Headus võitis
Rõõm missugune, pole head inimesed ilmast kadunud! Juhan nüüd hooldabki, on seltsiks, valmistab toitu. Hooldatav olla temasse kiindunud – muudkui muretseb, ega Juhan ometigi välja minnes täiesti minema ei lähe, teda maha ei jäta.
Lisaks on Juhan end üles andnud sotsiaalkorteri taotlejaks. Selleks tuli pensionäriks hakata, sest selgus: töötuid järjekorda ei võeta. Juhani eelpension tõi töötu abirahale lisa. Aga ka uue probleemi – eelpensioni saajal pole kolm aastat õigust ametlikult töötada, rääkis Juhan, hinges suur korterilootus. Üks tuba, enamat ta ei vaja.
Seega, kui näete Kristiine keskusest oma ostulaadungiga tulles jalutamas meest koerakesega, siis teate: see on Juhan, elu näinud mees. Keskuse kohvikus, kus Juhaniga elust rääkisime, küsitakse kahe suure kohvi ja piruka eest viie euro ringis. Pagan, see on pea Juhani hiljutine nädalaeelarve, lööb peast läbi. Ei tea miks, aga arvet makstes tunnen korraga häbi.
Juhan Territ ei jäta
Karvanäss Terri on 12 aastat vana. Kui Juhan posti vedas, võttis ta enesele puudlikutsika, kes autos kõik sõidud kaasa tegi. Kuni jäi, lollikene, Pärnus auto alla. Juhani silme all. Pärnu postinaistel hakkas Juhanist hale, kinkisid uue koera. Terri nimelt.
Terri on Juhaniga häid ja hullemaid aegu näinud, saanud mõnegi öömajavõimaluse juures komistuskiviks. Sest koera koos Juhaniga ei tahetud. Ju oli Terri aga põhjuseks, miks kraaded autos ööbinud Juhanit ei tülitanud, sest koer tegi hoolega lärmi.
Ka kõige hullematel näguripäevadel oli Juhanil alati Terri jaoks koeratoitu, mis sest, et oma kõht kannatas. Terri reguleeritav jalutusrihm maksis Juhanile ligi kahe nädala toiduraha, aga selleta ka ei saanud. Juhan ei taha uuesti näha, kuidas koer autorataste all hukkub, nii peabki linnas rihm olema. Territ ei jäta ma kunagi, isegi siis, kui väga raske on, kinnitab Juhan.
