Koolimajadesse ehitatud invaliftid ei leia rakendust

Viimastel aastatel hoo sisse saanud Tallinna koolide renoveerimine on suurendanud oluliselt koolide arvu, kuhu on ehitatud liikumispuudega inimestele mõeldud lift või invatõstuk. Tallinna haridusameti andmetel on kuni miljon krooni maksva liftiga varustatud 14 ja  invatõstukiga seitse pealinna kooli.

Suurem osa neist seisab siiski jõude. Nii on Tallinna 21. kooli kuue aasta eest ehitatud lift töötanud vaid lühikest aega pärast remonti. Kuna lifti tööshoidmine nõuab raha, on kool otsustanud selle kasutamisest loobuda. „Siin on kaks põhjust. Esiteks ei ole meil koolis ühtegi liikumispuudega õpilast. Teine põhjus on mitme tuhande kroonised igakuised hoolduslepingud,” rääkis kooli direktor Naida Toomingas.

Toominga sõnul ilmnesid pärast lifti ehitamist mitmed tehnilised vead. „Seal läksid asjad nässu ja praegu me liftiga aktiivselt ei tegele. Kui hindasime hoolduslepinguid, mille eest tasuda tuleks, siis otsustasime, et lifti me käiku ei pane,” rääkis ta. Siiski hakkab kool direktori sõnul liftiga tegelema kohe, kui kooli tuleb liikumispuudega õpilane.

Tallinna haridusameti juhtivspetsialisti Maire Vaske sõnul peab amet oluliseks tagada liikumisraskusega õpilastele õppimisvõimalus igas Tallinna piirkonnas. „Seetõttu oleme renoveerimise käigus territoriaalsuse põhimõtet jälgides iga piirkonna osas koolides liftid välja ehitanud,” märkis Vaske.

21. kooli juhtumit ei osanud Vaske kommenteerida, kuna praegune aeg ei ole tema sõnul asja uurimiseks kõige parem. Siiski on tema sõnul liftide hooldus ja igapäevane tööshoidmine kooli kohustus. Ent juhul, kui koolis puuduvad teatud aastatel liikumispuudega õpilased, võib kool võtta vastu ka otsuse, et lifti ei kasutata.

Koristajad sõidavad

Vaske sõnul on haridusamet põhimõttelisel seisukohal, et liftid rajatakse koolidesse liikumisraskusega õpilastele ja teeninduslifte ei ehitata.

Tallinna inglise kolledži direktori asetäitja Margus Gatski sõnul ei ole ka nende koolis liikumispuudega õpilasi ning seetõttu kasutatakse lifti praegu koristustööde tegemiseks. „Kui meil on lapsi, kes on viga saanud, siis saavad nad lifti kasutada. Enamasti kasutatakse lifti aga koristuskärude transportimiseks korruste vahel,” sõnas ta.

Laagna gümnaasiumi direktor Martin Kaasik märkis, et nendegi koolis kasutab lifti teenindav personal, sest õpilastel puudub lifti kasutamiseks vajadus. Ka Kristiine gümnaasium otsustas lifti kasutamist piirata, kuna õpilased hakkasid sellega ilma põhjuseta sõitma. „Me kasutame seda, aga mitte igapäevaselt. Vajadust lifti kasutada on ette tulnud küll,” rääkis kooli direktor Tiina Pall.

Eesti liikumispuudega inimeste liidu presidendi Ants Leemetsa sõnul on kallist koolimaja renoveerimist ette võttes lifti ehitamine hädavajalik. „Igal lapsel on õigus käia oma kodu lähedal tavakoolis. Kindlasti peaksid need liftid töötama, see on kooli enda huvides,” rääkis ta.

Reaalkoolil liftist palju abi

•• Tallinna reaalkoolis avati invalift 2006. aasta lõpus. Enne seda seisis kooli renoveerimise ajal ehitatud liftišaht viis aastat tühjana, kuid linna ja kooli vilistlaste abiga ehitati lift lõplikult valmis.

•• Kooli direktori Gunnar Polma sõnul kasutab reaalkool lifti võrdlemisi aktiivselt. Kuigi ratastoolis õpilasi pole ka reaalkoolis, õpib seal proteesiga laps, kelle igapäevast koolis liikumist kergendab lift oluliselt.

•• Polma sõnul tekitab lifti tööshoidmine koolile üsna suuri püsikulusid. Nii läheb lifti haldamine aastas maksma kuni 20 000 krooni. „Seega ma saan aru ka koolijuhtidest, kes raha kokkuhoiu nimel lifti töös ei hoia,” märkis ta. Siiski peab Polma sõnul lift liikumispuudega õpilase kooli tulles kindlasti töötama.