Kõik teed viivad Tallinna: naabervallad ehitavad eurorahaga kergliiklusteid
Nelja aasta pärast ühendavad kergliiklusteed Tallinna ja üheksat naaberomavalitsust, kokku tuleb teid juurde umbes 36 kilomeetri võrra. Teede ehituse projekti koostaja Pear Tangi sõnul tuleb selleks tarbeks 170,5 miljonit krooni toetust Euroopa regionaalarengu fondist, 30 miljonit aga omavalitsuste eelarvest.
15. juunil alustati uue pisut üle kolme kilomeetri pikkuse rattateeriba ehitamist Tabasallu, mis ühendaks Klooga maantee Rannamõisa teega. Praegu tuleb jalgratturitel Tabasalu poolt linna sõites üle nn Tabasalu mäe sõites arvestada, et kergliiklustee lõpeb järsult mäe jalamil. Uut kergliiklusteed ehitatakse aga hoopis teisele poole maanteed, mis tähendab, et jalgratturitel tuleb hakata kasutama tunnelit. See valmib oktoobris.
„Me oleme isegi seda mõelnud, et tahaks püstitada sellise pehme võrgu, mis eraldaks autotee ja kergliiklustee,” rääkis Tang ja lisas, et see välistaks võimaluse, et näiteks jalgratturite kokkupõrkel keegi sõiduteele kukuks. „Oleme välismaa malle vaadanud – seda kasutatakse.”
Linnas rattateid vähe
Eesti Rattarikkaks algatuse koordinaatori Maario Laasi sõnul on aga Tabasalu mäe rattatee praegusel kujul ohtlik, sest mäest laskumisel ei ole kurvi taha näha. Samuti võinuks tema sõnul tunneli asemel ehitust samal teepoolel ka jätkata, et liiklemine võimalikult ohutu oleks. „Selliseid jaburaid kohti nagu siin on väga palju, Viimsi pool on neid õige mitmeid,” nentis Laas.
Ta lisas, et kuigi pealinna ümber on tehtud suhteliselt palju kergliiklusteid, on peamiseks probleemiks ikkagi linna sees jalgrattaga liiklemine. „Kõik jõuavad Tallinnani. Aga kuhu edasi – seda projekti ei ole veel tehtud,” nentis Laas ja lisas, et tervikliku kergteedevõrgu asemel eelistatakse ehitada jupikaupa.
„Seda ei ole linnavalitsuses aru saadud, et ratas on üks võimalus teha oma igapäevaseid sõite. See ei ole lõbusõit, see on üks võimalus liikuda linnas punktist A punkti B ja oma asjatoimetusi teha,” rääkis Laas. „Arvatakse, et võtame pere kaasa, lähme rattaga sõitma, naudime päikeseloojangut, aga mitte nii, et ma lähen notari juurde, panka, tööle,” rääkis Laas.
Laasi sõnul võib Tallinnas igapäevaseid rattakasutajaid olla paari tuhande ringis, kuid täpset statistikat ei leidu. „Eks neid on järjest rohkem, kui linnapildis ringi vaadata,” lisas Laas. „Paar tuhat on küllalt palju, et nendega arvestada.”
Rattateid ehitatakse lähiaastate jooksul peale Harku veel Viimsi, Jõelähtme, Rae, Kiili, Saku ja Saue valda ning Saue ja Maardu linna. „Pooltel omavalitustel hakkab ehitus peale sellel aastal, pooltel järgmisel aastal. Eks elu teeb siin korrektuure,” ütles Tang. Kõik teed peaksid valmis olema 2014. aasta alguses.
Kas tõesti viivad siis kõik teed paari aasta pärast Tallinna? „Seda võib projekti kohta öelda küll,” märkis Tang.
