Kohus: parkla sildi alt läbisõit tähendab lepingu sõlmimist

Üleskutsed jätta maksmata eraparklas tehtud parkimistrahv, sest see olevat õigustühine, ongi suuremas osas Tallinna eraparklates suurendanud tasuta parkijate hulka. Mitmel pool Tallinnas parkimist korraldava Citypark Eesti juhi Margus Risti sõnul annab see otsus senisest kindlama aluse parkimiskorra eirajaid ja leppetrahvide maksmata jätjaid kohtusse anda.

Tõepoolest, eelmise aasta 28. mail jättis Tallinna ringkonnakohus jõusse Harju maakohtu varasema otsuse. Kohtuasi puudutas AS-i Ühisteenused ja Maksim Tšurkini vaidlust selle üle, kas Tšurkin rikkus Tallinnas Kris­tiine keskuse parkimismajas parkides ettenähtud korda või mitte. Kristiines ei tule parkimise eest maksta, kuid Tšurkin parkis oma Opeli valesse kohta ja poest tulles ootas teda leppe­trahvi teatis. Kohtuvaidlus taandus suures osas küsimusele, kas parkimismajja sisenemine ja parkimiskorda käsitlevatest infotahvlitest möödasõitmine tähendab parkimislepingu sõlmimist või mitte.

Kohtuasju edaspidi rohkem

„Kohus leidis, et Maksim Tšurkin, sõites parklasse, aktsepteeris teadetetahvlil märgitud tingimusi. Sellega oligi sõlmitud leping, mis käesoleva juhtumi asjaoludel annab AS-ile Ühisteenused õiguse Maksim Tšurkinilt nõuda leppetrahvi tasumist parkimisnõuete rikkumise korral,” seisab kohtuotsuses. Sama otsuse järgi ei ole põhjendatud vastuväited, et infotahvli lugemiseks ei jää parklasse sõites piisavalt aega, et tahvel pole valgustatud või et lugemine tõ­kestaks teiste parklasse pääsu.

Kuigi valdav enamik parkijaid käitub korralikult, on Citypark Eesti juhatuse liikme Margus Risti sõnul tema firmal nüüd kindlasti varasemast kindlam alus anda kohtusse isikud, kes parkimise eest ei maksa ja ka leppetrahvist välja ei tee. „Tänu ringkonnakohtu lahendile saab otsuse kiiremini kätte,” selgitas ta.

Nõuded loovutatakse Risti sõ­nul inkassofirmale ja seejärel otsustatakse kohtuperspektiiv. „Sissenõudmisega seotud kõik kohtukulud peab maksma kostja ehk siis meie võlglane. Niiviisi võib mõnesajakroonisest trahvist saada mõ­netuhandene kogemus,” hoiatas Risti.

Peale selle tõi ta esile, et kui seni pole ettevõte mingil põhjusel kõigi võlgnikeni jõudnud, siis lähitulevikus kavatsetakse seda teha. „Jutt leppetrahvide kolmekuulisest aegumisest ei pea kuidagi paika. Kohtukutse võivad vabalt saada ka aastatagused võlglased, kes ei ole korduvatele meeldetuletustele reageerinud.”

„Meie jaoks on kõige murettekitavam tekkinud hoiak, kus inimestel ei soovitata mõista eramaa omaniku õigust ja soovi tulu teenida enda omandilt,” lausus Citypark Eesti juhatuse liige Margus Risti ja lisas, et leppetrahvidest poleks vaja üldse rääkidagi, kui kõik kasutaksid eraparklaid ausalt. „Leppetrahv kui selline on olnud alati preventiivne meede teenuse pakkuja poolt parkimistulude tagamiseks, mitte äri omaette,” ütles ta.

Advokaat: selgusetus siiski jääb

•• Leppetrahvi teatised varem ära unustada soovitanud vandeadvokaat Ants Karu ütles ringkonnakohtu otsust kommenteerides, et päris selgeks see olukorda ei tee.

•• „Esiteks toimus kohtuotsuses kirjeldatud juhul parkimine parkimismajas. Arvan, et parkimismajas parkimise puhul sõidukijuht peaks eeldama, et parkimine toimub lepingu alusel,” ütles vandeadvokaat Karu ja lisas, et lepingutingimused tehti teatavaks mitte liiklusmärgi, vaid selgelt nähtava teatega parklasse sissesõidu puhul.

•• „Teisel juhul toimus parkimine tänaval ning leping sõlmiti väidetavalt liiklusmärgiga, millel puudus viide parkimistingimustele. Lisaks asusid parkimistingimused parkla teises otsas ehk puudus mõistlik võimalus nendega tutvuda,” selgitas Karu.

•• Omaette küsimus on Karu sõnul leppetrahvi suurus, kuid vaidlust leppetrahvi suuruse mõistlikkuse üle selles kohtuasjas ei algatatud. Karu lausus, et kui kümnekroonise parkimistasu maksmata jätmise eest küsitakse 500 krooni leppetrahvi, siis on see ilmselgelt ebamõistlik, sest põhikohustuse ja leppetrahvi vahe on 50-kordne.