Kohtu ja Mutli malemängus lõppes kohtul mõtlemisaeg

Maakohus otsustas eile lugeda Jaanus Mutli kinkekaartide väärteomenetluse aegunuks ja saata juhtum tagasi prokuratuuri, et see algataks kriminaaluurimise. Mutli lubas otsuse edasi kaevata, kuid uurimisorganitele endile kujuneb abilinnapea võimaliku süü tõestamine väga problemaatiliseks.

„Kohus: abilinnapea Mutli võis võtta pistist” ja „Abilinnapead Mutlit ootab kriminaalmenetlus” kinnitasid eile lehtede veebiväljaanded, kuid sisuliselt otsustas maakohtu kohtunik Merle Parts saata tagasi prokuratuuri kriminaaluurimiseks juhtumi, kus isegi kaitsepolitsei midagi kriminaalset ei leidnud.

Seega võis Mutli kinkekaarte võtta või mitte, kuid tema süüdimõistmine muutub sisuliselt võimatuks. „Jaanus Mutli tegevuses on ilmnenud pistise võtmise tunnused ning väärteomaterjalid otsustati saata Põhja ringkonnaprokuratuuri kohtueelse menetluse korraldamiseks,” teavitas maakohus eile meediat otsusest. Uurimisorganid olid aga leidnud, et pistise andmisele ehk kriminaalkuriteole viitavaid tunnuseid Mutli teos ei ole, sest pole tõendeid, et ta oleks kinkekaardi eest farmaatsiatehase kasuks otsuseid teinud.

Küll jättis kohus jõusse otsuse nõuda Mutlilt menetluskuludeks välja ligi 150 000 krooni. See on omamoodi kummaline olukord, sest arve esitatakse inimesele, kelle suhtes pole tehtud ühtegi süüdimõistvat otsust – ainult aegunud väärteomenetlus ja võimalik kriminaalasi. Ehk sisuliselt peab Mutli maksma protsessi eest, kust ta puhtalt väljub.

Ei Mutli ega tema kaitsja, advokaat Urmas Ustav olnud sellise kohtuotsusega rahul. Nende hinnangul oleks kohtuotsus pidanud üheselt kogu juhtumile joone alla tõmbama ja ka menetluskulud riigi uurimisorganite kanda jätma. „Eesti õigussüsteemis ei ole selline olukord võimalik, kus varem on tehtud väärteo asjas otsus ja pärast hakatakse sama süüdistuse raames lahendama hoopis kriminaalasja,” ütles Ustav.

„Eesti on õigusriik ja selliseid asju, nagu täna Harju maakohus korda saatis, lihtsalt juhtuda ei tohi,” lisas silmanähtavalt pahane Mutli. „Tänase kohtuotsuse kavatsen ma kindlasti edasi kaevata.”

Mutlil on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul. Kui ta seda mingil põhjusel ei tee, siis läheb otsus edasi prokuratuuri, mille pädevuses on algatada juhtumi suhtes juba kriminaalasi. Kuna Mutli on lubanud asja viia lõpuni ehk riigikohtuni välja, siis võib veel ees oodata kuude-, kui mitte aastatepikkune juriidiline vaidlus.

Riiulile tolmama?

Kui järgmised kohtuinstantsid jätavad maakohtu otsuse muutmata, läheb avaldus omakorda prokuratuuri, mis seejärel peab kümne päeva jooksul otsustama kriminaalmenetluse algatamise. „See, et prokuratuur keelduks maakohtu sellise otsuse järel asja menetlusse võtmast, pole eriti tõe­näoline,” hindas Tartu ülikooli õigus­teaduse professor Jaan Ginter. „Oportuniteedi printsiibi alusel lõ­petamiseks oleks vaja, et avalik menetlushuvi puuduks, kuid arvestades isikut, ei ole antud juhul avaliku menetlushuvi puudumine eriti tõe­näoline.”

Kuid seejärel peaks prokuratuur omakorda leidma Mutli tegevuses midagi kriminaalset, mida kapo leida ei suutnud, kui Mutli kohta leitud tõendeid Ivo Parbuse kriminaalasja raames uuriti. Kui kuriteo tõendamisega tekib raskusi, siis ei saa Ginteri sõnul välistada, et kriminaalasi võiks riiulile tolmama jääda.

Miks tegi kohus otsuse, kus sisuliselt seisukohta ei võetud, vaid kuulutati asi aegunuks? Nimelt oli eeluurimismaterjalide kohaselt võimaliku viimase väär­teo sooritamise päevana kirjas 9. november 2007, mil Mutli vahetas politsei andmeil kinkekaardid reiside vastu. Väärteod aga aeguvad 24 kuuga ning just eile oli see kuupäev ja väärtegu seetõttu ka aegus.

„Kui te mäletate, taotlesid advokaadid igal istungil: palun need ja need täiendavad nõuded välja küsida, ning kohtul on kohustus täiendavad dokumendid ka läbi uurida,” põhjendas kohtuprotsessi venimist maakohtu pressiesindaja Kristina Ots.

Mutli: lähen selle asjaga igal juhul lõpuni

•• Aprillis palus Jaanus Mutli kapol alustada menetlust kahe ajakirjaniku suhtes, kes küsisid temalt farmaatsiatehaselt saadud kinkekaartide kohta.

•• Kapo ajakirjanike küsimuste peale kriminaalmenetlust ei alustanud, vaid saatis kaebuse Põhja politseiprefektuuri, mis omakorda algatas kuu aega hiljem neidsamu kinkekaarte aluseks võttes väärteomenetluse Mutli enda suhtes.

•• Juulis mõisteti Mutlilt väärteo korras välja 9000 krooni trahvi, kuid abilinnapea otsustas otsuse vaidlustada, kuna ta polnud enda sõnul saanud mingeid kinkekaarte. Nüüd maakohtu poolt esitatud „vahearve” tähendab Mutlile 9000-­kroonisest trahvist pääsemist, kuid ta peab tasuma ligi 150 000 krooni menetluskulude eest.

•• Eesti Päevaleht küsis Mutlilt, kas poleks olnud lihtsam leppida karistusega ja asi sinnapaika jätta. „Esiteks, kui Jaanus Mutli ei ole väärtegu toime pannud, siis ta ei saa olla nõus ei 9000-kroonise, 900 000-kroonise ega üks­kõik millise teise trahvisummaga,” vastas Mutli pahaselt. „Kui menetleja teeb praaki ja sellised otsused Eestis sünnivad, siis tahes-tahtmata tuleb mul see summa maksta, aga mina olen valmis selle asjaga lõpuni minema, see on kindel.”