Kalamaja ja Pelgulinna piiril tegutseb põnev loomelinnak

 Paari järgmise aasta jooksul peaks lagunenud ja suurel määral maha jäetud Kalinini tehase kompleksist kujunema Kalamaja ja Pelgulinna loominguliselt – ja õnnestumise korral ka majanduslikult – elavaim ala.

Juba on loomemajanduse arendamiseks mõeldud linnakus endale uue kodu leidnud Eesti filmifestivalide lipulaev PÖFF ja loovagentuur Plektrum. Ühes küm­mekonnast linnakusse kuuluvast tööstushoonest on viimased paar nädalat tegutsenud rulaklubi Haigla ja nende loodud rulapark, naabrite pärast muret tundmata võluvad siinsetes prooviruumides helisid välja bän­did Metsatöllust Vanilla Ninjani.

„Loomelinnaku käekäigu ja arengusuundade eest vastutab linnaku nõukogu ehk Arengumootor, kuhu kuuluvad nii linnaku omaniku, loovagentuuri Plektrum Studio kui ka aktiivsemate rentnike esindajad,” ütles Päevalehele GILD Real Estate’i juhatuse liige Jaanus J. Juss. Linnaku omanik on fond nimega EEREIF, mida haldab GILD.

Palju ruumi töötubadeks

Kuigi Telliskivi linnaku tegevus alles käivitub, on esimesse ehk nn kontorihoonesse juba leitud 2/3 tulevastest rentnikest. „Otsime siiski aktiivselt uusi koostööpartnereid nii säästva arengu, sotsiaalse ettevõtluse kui ka kultuurivaldkonna tegijate seas. Julgustame kõiki ühendust võtma,” lisas Juss ja lubas soodsaid renditingimusi.  

Marko Noormets ja Herkko Labi Plektrumist loodavad, et linnak on tulevikus avatud ka Balti jaama ja vanalinna suunas. „Praegu peab käima ringiga, kuid tulevikus võiks siit vabalt otse vanalinna jalutada,” arvavad nad. Mõistagi on kavas linna­kus korraldada ka visuaalsete helide festivali Plektrum. „Akustiliselt on siin väga põnevaid ruume. Teiseks on põhimõtteliselt olemas suured saalid ning kogu vajaminev infrastruktuur alates küttesüsteemidest-kanalisatsioonidest kuni tehnika tõstmiseks vajalike mehhanismideni,” loetles Labi. Ühtlasi kinnitavad mehed kui ühest suust, et Uuest Maailmast jääb Tallinnale väheks – ka teistel linnajagudel on oma kohavaim ja loomingulised vedurid. Siingi peaks tulevikus hakkama tegutsema öko- ja mahetoodete turg, teise ringi mööbli- ja riidepoed. „Linnak võiks mõ­nes mõttes olla ka eneseküllane, et koondaks võimalikult palju erinevaid, kuid sarnase nägemusega ette­võt­teid. Näiteks tõlkebüroo ja õigusabi võiks olla ka oma majast võtta,” tõi Labi näite. Umbes 20-ruutmeetrised ruumid kahes Telliskivi tänava poolses nn kontorihoones sobivad lisaks pisikontoritele ka ateljeedeks või töötubadeks.

11. aprillist hakkab linnakus iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval tegutsema täiturg. „Esimesele turule tuleb kauplema sada kaupmeest,” tutvustas Kirbuturg24 eestvedaja Külli Kü­la­ots. Enne korraldati ligi neljasaja inimese seas küsitlus, mida turult oodatakse. „Tundub, et eestlane on aja jooksul kirbuturukultuuri suhtes tublisti teadlikumaks muutunud,” mainis Küla­ots, kel on ette näidata varasem kogemus Uuskasutuskeskuse samalaadsete ettevõtmistega.

Talgud, täiturg ja mõttekoda

•• Kalinini tehase tegevuse kohta pole palju teada, arhiivimaterjal on napp. „Linnalegendi järgi valmistati siin ka näiteks sputnikuosi,” ütles Herkko Labi Plek­trumist. Paljudes ruumides avanes sürrealistlik pilt – ruume köe­ti nõukogudeaegsete kunstkaminatega, millest osal oli isegi veel pistik seina jäetud. „Nii mõ­nestki hoonest on jäänud mulje, et siit lahkuti minutipealt ning jäeti kõik täpselt nii, nagu oli,” lisas ta.

•• Sellel pühapäeval ootab Telliskivi linnak kõiki vabatahtlikke suurtele koristustalgutele.

•• 11. aprillil peetakse linnakus esimene täiturg, kuhu saab 30. märtsist kauplemiskoha broneerida. Praegu on linnak ametlikult suletud, 11. aprillil on ühtlasi avatud uste päev.

•• 1. mail koguneb siia Minu Eesti algatuse mõttekoda, hilisõhtul on kavas vabaõhukontsert. Linnaku arendajad kinnitavad, et eesmärk on paigavaimu säilitamine. „Hoidume paiga mineviku ja atmosfääri hävitamisest ega soovi seda asendada kahtlase väärtusega kipsplaadist imagoga,” ütleb kontseptsioon.