Kohale kutsuti muinsuskaitsjad ja arheoloogid, kelle esialgsel hinnangul on tegu osaga Wismari-nimelisest raveliinist ehk Toompea kindluse välisküljel paiknevast kaitseehitisest.

KÄIGUD KUNAGISES KAITSEEHITISES. “Arvatavasti on seal 17. sajandil rajatud käigud, praegu ma täpsemalt öelda ei oska. Sain umbes 110 meetrit maa all edasi minna,” ütles ehitusel arheoloogilist järelevalvet tegeva OÜ Tael juhataja Vladimir Sokolovski.

##Tema sõnul on tegu liivakivisse, tänasest tänavapinnast rohkem kui kuue meetri sügavusele kaevatud käikudega.

Tunnelite keskel on võlvlaega 6 meetri kõrgune saal, mille mõõtmeteks hindas Sokolovski 10 korda 10 meetrit. Saali lage toetab võimas kahe meetri laiune ja pikkune post.

Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on praeguseks selgunud, et käik läheb ka edasi ning võib olla kuni 300 meetri pikkune. Osa käigust on sisse varisenud.

Arhitektuuriajaloolase Rein Zobeli sõnul kulgesid käigud kolmnurkse raveliini sees selle kuju järgides, samuti pidas ta tõenäoliseks, et avastatud tunnelid ei olnud ühendatud teiste käikudega.

Dubovik märkis, et tunnel kulgeb algul bastionide suunas, kuid keerab siis Toompeale, Hirvepargi poole.

Käikudes liikumiseks on tema sõnul vaja kummikuid ja määrdumist mittekartvaid riideid, kohati on vaja käia kükakil. Tunnelites olid spetsiaalsed õhuavad ventilatsiooniks, need on nüüdseks kinni varisenud.

LEIUST VÕIKS SAADA TURISMIOBJEKT. “Kutsusin kokku nõupidamise, kus osalevad omanikud, ehitajad ja projekteerijad, et arutada, kuidas tunnelid võiks jääda seotuks uue majaga,” ütles Dubovik.

“Enne lõplikku otsust on vaja teha täiendavaid uurimistöid nii arhiivis kui ka ehitusobjektil,” lisas ta.

Dubovik oli veendunud, et tunnelid tuleks säilitada ja eksponeerida. Idee koostada maa-aluse Tallinna turismimarsruut on küpsenud juba kaua, uus avastatud tunnel võib anda sellele uue hoo.

“Ingeri bastioni aluste tunnelitega oli meil plaan need korda teha ja külastajatele avada, tehtud oli isegi kava, kuidas see kõik võiks välja näha. Kahjuks polnud linnal paar aastat tagasi selle jaoks raha,” nentis Dubovik.

Tunneli suue jääb praegu plaanitava teelõigu alla ja 8-kordse korterelamu taha, maa-aluse parkla kõrvale.

Säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja Ike Volkovi sõnul tuleb tunneli ava säilitamiseks praegune projekt ümber teha.

“Iga selline leid rikastab meie argipäeva. Vajadusel tuleb projekt ümber teha ja usun, et selle autor arhitektuuribüroo Okas & Lõoke saaks sellega vaevata ja professionaalselt hakkama,” märkis Volkov.

Tõenäoliselt tuleks projekti ümber tehes maa-alust parklat pisut pikendada, sest siis saaks pääsu tunnelisse teha parklasse.

Millal tunneleid viimati kasutati?

Teise maailmasõja järel ehitati praeguseks lammutatud Kaitseliidu hoone alla, äsjaavastatud käikude vahetusse lähedusse varjendid. “Varjendites olen käinud, tunneleid seal ei olnud. Nende ehitamisega võidigi tunnelid lõplikult sulgeda,” ütles Dubovik.

Samas võis see juhtuda ka varem. Duboviku sõnul on käigud 17. sajandist pärit linnaplaanil ilusasti näha, 1850. aastast pärineval kaardil aga tunneleid enam märgitud ei ole.

Tõenäoliselt kaotasid tunnelid oma tähtsuse pärast seda, kui Tallinn kustutati 1857–1864 oluliste kindlustuste nimekirjast ja bastione hakati likvideerima. Siis hakkasid kindlustused lagunema, vallikraavid täideti, muldkindlustused aeti laiali. Mitmed objektid jäid eelmise sajandi algul linnaplaneeringule ette ja kadusid linnapildist.

Mis on raveliin?

Avastatud käigud asuvad Wismari raveliinis, mis oli suurte bastionide vahele paigutatud omaette kolmnurkne muldkaitseehitis.

“Raveliin valitses vallikraavi ja kaitses ühtlasi kahe bastioni vahelist ala,” ütles Rein Zobel. Seal olid suurtükid, käigud olid ühendatud Toomväravaga. Tegu oli suhteliselt ohtliku lõiguga, mistõttu Wismari raveliin oli üks tugevaim ja unikaalsem kindlustus,” lisas Zobel.

Käigud ehk kasematid on raveliini all asuvad varjendid, mida võidi kasutada näiteks sõjaväelaste liikumisteedena või ajutise haiglana.