Jaanipäev toob linnale säästueelarve

 Tallinna säästueelarve on ka linnavalitsejate sõnul kaalumisel olnud juba aprillikuust, kuid see­järel on reaalse kärpe kinnitamine toppama jäänud. Esmalt pidi see tulema aprilli keskpaigas, seejärel juba maikuu lõ­puks. Mai on läbi, kuid kärpega pole ikka volikogusse jõutud.

Nüüd lubab linna finantsjuht Katrin Kendra kärpe kinnitamist kohe jaanipäeva järel. „Nii nagu varem oleme öelnud, on lisaeel­arve eeldatav maht 10 protsenti 2009. aasta linnaeelarve mahust,” lausus Kendra. „Lisaeelarve on kavas linnavolikogus vastu võtta 25. juunil.”

Linna tänavune eelarve teenis opositsiooni tugeva kriitika juba selle vastuvõtmisel mullu detsembris, sest oponentide hinnangul oli sinna liiga optimistlikult sisse kirjutatud tulumaksust ja linnavara müügist oodatav laekumine. Kui sinna lisada veel riigi otsus kohalike omavalitsuste tulubaasi tulumaksu arvelt senisest vähem toetada, siis on reaalset kärpevajadust olnud juba paar kuud.

Nii oli 25. mai seisuga laekunud kõigest 36,6% aastaks prognoositust. Ka linna põhivarade müük on läinult eeldatust kõ­vasti loiumalt ja selle tulud on piirdunud kõigest paari protsendiga eeldatust.

Opositsionäär kurjustab

Reformierakondlasest linnavolinik Remo Holsmer nimetas linna otsust viia kärpeistungid läbi suveajal eelarve lõikamiseks jaanivorsti kõrvale, kuid nägi eelarvelõikega venitamise tegelikke põhjusi käimasolevas valimiskampaanias. „Kui vaadata kalendrisse, siis pole raske aimata põhjust, miks lisaeelarve tegemisega niivõrd kaua on venitatud,” viitas Holsmer 7. juunil toimuvale europarlamendi valimisele.

„Iga päev venitamist vaid raskendab linna finantsolukorda.”

Holsmeri arvates üritatakse jaanipäevaeelses meeleolus kärped kaotada muude uudiste vahele. „Lisaeelarvega vähendatakse koolide ja lasteaedade eelarveid, lõigatakse noortele ja spordile ette nähtud eelarveridu, vähendatakse sotsiaalkulutusi ja toetusi kodanikualgatusele – seda kõike on enne valimisi ebamugav põhjendada,” hindas Holsmer linnavalitsuse poliitikat.

Kendra linna tegevuses valimistonti ei näinud, vaid hindas linna käitumist linnakassa jälgimise ja analüüsi puhul operatiivseks. „Me reageerime olukorra muutustele operatiivselt ja jälgime ja analüüsime finantsseisu,” lausus Kendra.

„Oleme ka algatanud linna 2009. aasta eelarve muutmise protsessi, mille käigus tehakse vajalikud korrektuurid linna tuludes tulenevalt riigi lisaeelarvega tehtud muudatustest ja sellega kaasnevast linna sissetulekute vähenemisest.”

Kendra sõnul tuleb leida kokkuhoiuvõimalusi linna kavandatavatelt investeeringutelt ja ka muudelt planeeritud kuludelt. „Kokkuhoidu püütakse saavutada kõikidelt jooksva ülalpidamisega seotud kuludelt ning teha ka vajalikud ümberpaigutused kuludes linna abipaketi rakendamiseks,” väitis Kendra.

Eelmise nädala seisuga on linnal 593 miljonit krooni vaba raha, millest ligi 300 miljonit krooni oli paigutustes. Linn korraldas aprillis võlakirjaemissiooni, millega saadi 491 miljonit krooni. See on investeerimis­projektide jaoks, mis lähevad kõigi eelduste kohaselt käiku aasta teises pooles.

Asutused kärpisid kulusid juba aprillis

•• Linn andis kõigile oma allasutustele aprillis karmi käsu 10% kokku hoida. Eelkõige hoitakse kokku tegevuskuludelt, kuid palgad jäid linnakantselei nõudmisel külmutamata. Mustamäe linna­osa pakkus aprillis võimalust langetada ka ametnike palku, kuid selle sammu linn keelas.

•• Küll on linnaosad ja -asutused vähendanud lisatasude ja preemiate maksmist. Lisaks on nulli tõmmatud remondi- ja kantseleikulutused. Ametnike autohüvitised on samuti üle vaadatud.

•• Kendra sõnul võib aidata säästukohta leida ka üldine hinnalangus, mis võimaldab projekte odavamalt läbi viia. „Investeeringute vähendusi võimaldavad nii hangete tulemused, mis on näidanud, et kavandatavaid objekte saab ellu viia plaanitust odavamalt, kui ka mõne objekti puhul rahastamise allika muutumine tänu välisrahastuse kaasamisele ja mõni objekt lükatakse ka edasi eelolevateks aastateks,” selgitas Kendra.