Jaani kiriku vana oreli taastab saksa meister
Organisti ja projekti ühe eestvedaja Andres Uibo sõnul on leping Eesti muusikaelu seisukohalt ülimalt tähtis. “Praegu on paljud kontserdid Jaani kirikust kõrvale jäänud oreli kehva seisu pärast. Kui kirik saab uue oreli ja vana korda, saab siin kaks korda rohkem kontserte korraldada,” ütles Uibo.
Uibo sõnul on kuue miljoni kroonise lepingu puhul oluline ka teine moment – esmakordselt panevad seljad kokku riik, linn, Sampo pank, Jaani kiriku oreli fond ja kiriku kogudus.
20. sajandi esimesel poolel ühe eelistatuma orelikontsertide paigana tuntud Jaani kirikus pole kiriku suurepärasest akustikast hoolimata aastaid orelikontserte toimunud, orelit on õnnestunud kasutada ainult tänu hooldajate pidevale tööle ning organistide suurele vilumusele.
Orel ribadeks mängitud
Kui järgmise aasta aprilliks on uus kooriorel altari ees paigas, võimaldab see 1913. aastal August Terkmanni valmistatud peaoreli lahti monteerida ja põhjalikult restaureerida. “Suur kirik ei saa orelita jääda ja vana on lihtsalt läbi mängitud,” põhjendas Uibo uue oreli vajadust.
Tööd tegema on kutsutud oreliehitusfirma Martin Ter Haseborg Saksamaalt.
Jaani kiriku orel
Ehitati 1869
Ümber ehitati 1913
Jaani kiriku esimese oreli ehitas 1869. aastal tuntud Eesti orelimeister Gustav Normann.
1913. aastal ehitas orelimeister August Terkmann selle kapitaalselt ümber, uuest orelist sai modernse oreliehituskunsti saavutus.
Orel oli nelja manuaaliga, millest kõige ülemiselt sai mängida väikest orelit, mis asus altari taga ja oli suure oreliga ühendatud elektrijuhtmete abil.
Terkmann kasutas moodsaid leiutisi, nii oli võimalik väikese hulga viledega imiteerida suurt orelit. Mängupuldis on 62 registrit, vilesid aga vaevalt 37 registrile.
30 aastat tagasi lakkas töötamast väike orel, kiriku liigse kütmise tagajärjel sai suur orel tugevalt kahjustada.
