Hundihulk ei taha väheneda

Eestis tegutseb endiselt umbes 750 hunti. Eelmise aasta detsembri keskpaiga seisuga oli neid Pärnumaal ja Ida-Virumaal 100, Harjumaal 50, Põlvamaal 30, Tartumaal 40, Valgamaal 19 ja Võrumaal 26.

Peaaegu aastaga oli Pärnumaal lastud maha 17, Harjumaal 19, Põlvamaal 10, Tartumaal 5, Valgamaal 6 ja Võrumaal 17 hunti. Seega on Võrumaa jahimehed olnud ühed tulemuslikumad hundikütid.

Seni on täpselt loendatavad siiski ainult lastud kiskjad. Võru maakonna keskkonnaosakonna jahindusspetsialisti Endel Visnapuu sõnul on huntide loendamise metoodiline juhend alles tulemas ja usaldusväärsemad arvud ilmuvad käibele pärast selle rakendamist.

Hundid käivad hulgakesi... Lätisse

Eestis ei ole esimest korda nii palju hunte. Visnapuu sõnul oli neid ka viiekümnendail aastail 800 ringis ja järgmise puhanguna 1987. aastal umbes 400. Praegusele buumile on loodud pinnast 1992. aastast peale. Eelmise aasta lõpuks viidi lastud huntide arv Võrumaal 24-ni ja sel aastal lisandus neile veel kuus. Kõige edukamaks osutus 13.-14. jaanuari ajujaht Krabi piirkonnas, kui saagiks langesid kõik neli ümberpiiratud hunti. Teisel jahipäeval kohati veel viit hallivatimeest, kuid neil õnnestus Lätimaale tervena tagasi minna.

Eelmise nädala keskel haavati üht hunti, kuid maha lasta ei õnnestunud seda ka viimasel nädalavahetusel. Viimane jaht jäi saagita, kuid kohati neljast, kolmest ja kahest gruppi ja täheldati, et on alanud huntide jooksuaeg. Visnapuu sõnul lähevad hundid järjest kavalamaks. Nad ei austa enam lippu ja teevad uusi üllatusi. Lätist siin käivaid hunte saab tabada vaid juhul, kui nood minetavad valvsuse ja magavad pärast edukat jahti kuskil Krabi-Viitina kandis. "Me saame kätte vaid eksinud hundid. Kui neil õnnestub murda maha põder või metssiga, jäävad nad meie maile. Selliseid juhuseid me iga päev ootame ja varitsemegi," ütles Visnapuu.

Kõige kuumemaks piirkonnaks ongi Krabi-Viitina-Rõuge. Seal on lastud kõige rohkem hunte ja seal on kõige südimad jahimehed. Kahjuks ei ole veel sõlmitud piirivalvega lepet ja haavatud hundi jälitamisel ei tohi ületada piiri. Valgalased on ses osas jõudnud kaugemale ja võivad jalgsi piiri ületada ühe kvartali ulatuses. Läti küttide püssid vaikivad neil aladel juba kaks aastat ja hundid tunnevad end turvaliselt. Varem võis vastu Viitinat kohata Riia jahinduspiirkonna jahimehi.

Korraliku ajujahi korraldamiseks kulub kuuskümmend meest, kellest pooltel peavad olema püssid. On välja arvestatud, et ühe hundi küttimine läheb maksma 4000 krooni. Jahimehed ei tee kulutustest numbrit, kuid kui keegi peab lastud hundi eest antud 500 krooni suurust preemiat jahimehe-eetika vastaseks, ei ole praeguseid olusid arvestades ütleja enda eetikaga kõik korras. ühelt poolt kuulub hundijaht tõepoolest jahimehe mõiste sisse ja harrastuse eest tasu nõudes kaotaks asi palju oma väärtusest. Teisalt tuleb saada aru hundijahiga seotud kulutustest ja neid sobivalt korvata. Tehakse ju kõigi jaoks vajalikku tööd ja säästetakse miljoneid kroone.

Veerand miljonit hundijahiks

Tartu teadlased on teinud kindlaks, et hundi toidus on 39% metssea-, 20% kitse- ja 12% põdraliha. Järgnevad koduloomad, koerad ja isegi hiired. USA teadlaste uuringute järgi sööb hunt korraga viis kilogrammi liha, kuus 60-70 kg ja aastas ligi tonni. Kui arvutada eelmisel aastal hävitatud huntide aastane toidumoon ümber kroonideks, ületab kahju poole miljoni piiri. Preemiaks kulutatud 12 000 krooni on selle kõrval tühine summa. Salaküttimise puhul määratud trahvid on samuti suured: põder ja hirv 9000, kits ja siga 3000 krooni.

äsja eraldas valitsus riigi peale hundijahiks 250 000 krooni, mis on mõeldud eelkõige sidevahendite soetamiseks. Nimetatud summast saabub ühte maakonda umbes 16 000 krooni. Võrulastel on sidevahendid olemas, kuid soovitakse osta motosaani, mis maksab 87 000 Eesti krooni.

Visnapuu sõnul võideldakse huntidega praegu kulutusterohkelt. Kui kevadel asjasse tõsiselt suhtuda, saaks kutsikad ära korjates kulutusi säästa. Need sünnivad aprillis ja pärast seda annavad jahilt tulnud isa- ning emahunt oma tulekust kutsikatele eelnevalt märku. Emahunt ulub "u-" ja isahunt "o-" häälikut. Neist esimene on kõrge ning teine keskkõrge tagavokaal. Eelmise aasta kutsikad vastavad klähvimise ja soost olenevalt spetsiifilise ulgumisega. Selle aasta järelkasv piirdub kiunumisega.

Häälitsused on kuulda kahe kilomeetri kaugusele ja nende järgi saab määrata hundiuru asukoha. Jääb vaid kohale astuda ja kutsikad kotti pista. Jahimees riputab need puu otsa ja ootab ära ka vanemate tuleku. Preemia kutsika tabamise eest on 500 krooni, kuid täielikuma efekti nimel on soovitav teatada asjast jahimehele ja preemia omavahel jagada. Et pesakonnas võib olla kuni kümme kutsikat, saab nii tulemuslikult vähendada huntide arvukust. Lihtsalt niisama ei tasu pesa juurde minna, sest pärast seda viivad hundivanemad kutsikad teise kohta. Hundiurud on tavaliselt suurema mätta või kännu all ja sinna mahub sisse ka täiskasvanud hunt.

Võrumaa hundid ei ole veel tunginud lautadesse, kuid Petseri taga Palkinos on selliseid juhtumeid olnud. Visnapuu sõnul suudab hunt end tavalisest uksest läbi närida ja laudas palju kurja teha. Kui kevadised kutsikad kasvavad üles, ei jätku huntidele enam metsatoitu ja talvel läheb raskeks. On ka selge, et ühe piirkonna jahimeeste pingutustest ei piisa, sest vabaks jäänud ala hõivavad uued hundid. Seepärast tuleb hunte jahtida kogu Eestis ja lisada Läti ning Venega suheldes läbirääkimiste kavva ka hunditeema.

ENN HAABSAAR