Gümnaasiumiosata koolide lapsed otsivad uut kooli

Mahtra gümnaasium on üks üheteistkümnest koolist, mis said eelmisel nädalal Tallinna haridusametilt teate, et alates uuest aastast nende koolis 10. klassi ei avata. Otsuse tingis üha väiksemaks jääv gümnaasiumisse astuvate õpilaste arv.

2008. aastal astus Mahtra gümnaasiumis 10. klassi kõigest 17 õpilast ja ka aasta enne seda oli neid vaid napilt rohkem. Tallinn on aga juba 2003. aastal vastu võtnud määruse, mis seab gümnaasiumiklasside miinimum-määraks 26 õpilast klassis ja iga aastakäigu puhul peab täis saama kaks klassikomplekti.

„Üheksanda klassi õpilased ja nende vanemad on šokeeritud,” tutvustas olukorda Mahtra gümnaasiumi 9.b klassi juhataja Natalja Salmus. „Meie koolis oli üle 25 õpilase, kes soovisid jätkata õpinguid meie gümnaasiumi 10. klassis, kuid nüüd peavad nad mujale minema.”

Salmuse arvates oleks sel aastal olnud võimalik teiste koolide õpilaste arvelt äkki isegi kaks klassikomplekti täis saada, kuid haridusameti otsus hävitas selle lootuse eos. Salmus tundis muret, kuidas ja kas need õpilased mujale pääsevad, sest kõigepealt võetakse ju igal pool vastu oma õpilased.

Äärmiselt ebamugav

„Gümnaasiumi sulgemine on mulle äärmiselt ebamugav, sest Nõmmel ongi ju ainult kaks gümnaasiumi,” sõnas Pääsküla gümnaasiumi 9. klassi õpilane Sten Puusta.

„Liivalaia gümnaasiumi 10. klassi mitteavamisega ei jäägi kesklinna ju ühtegi tavalist gümnaasiumi, ainult eliitkoolid,” sõnas kooli hoolekogu liige Anneli Kivisiv.

Ehkki töökohtade säilitamise lootuses soovivad kõik koolid, et ülejärgmisel aastal oleks võimalik avada taas uus 10. klass, kipub haridusamet juba arvestama, et väljavalitud koolidest saavad edaspidi põhikoolid. Seda kinnitas Eesti Päevalehele haridusametnik Meelis Kond. Üks klassikomplekt vähem tähendab aga koolile keskmiselt 1,5 töökoha kaotust.

Kergemalt ei saa veel hingata ka nii mõnigi muu gümnaasium, kes sai sel aastal õiguse 10. klassi katseid korraldada. Kui neil ei õnnestu kahte klassikomplekti kokku saada, siis võib neidki oodata 10. klassi pääsenud õpilaste jagamine teistesse koolidesse.

Gümnaasiumita jääb viis nõrka

•• Mõõtemetoodika üle võib küll vaielda, kuid üht võimalust gümnaasiumide edukust võrrelda pakuvad riigieksamite tulemused. 2009. aasta tulemuste kohaselt ei saa enam 10. klassi avada viis kõige nõrgemat 50-st munitsipaalkoolist: Sikupilli kool oli 50. kohal, Paekaare 49., Ranniku 48., Mahtra 47. ja 37. keskkool 46. kohal.

•• Haabersti vene gümnaasium pääses mulluste riigieksamite tulemustega tublilt tabeli esimesse otsa ning kaugele ei jäänud maha ka Väike-Õismäe gümnaasium ja Lasnamäe üldgümnaasium. Väike-Õismäe gümnaasiumi kaotamise taga on selle liitmine Õismäe humanitaargümnaasiumiga. Küll sai kõi-gile koolidele ühtemoodi saatuslikuks 10. klasside väike täituvus, kõige suurema arvu värskeid gümnasiste suutis endale koguda Pääsküla gümnaasium – 45.

•• Ranniku gümnaasiumis asus mullu 10. klassis haridust omandama 22 õpilast ning Paekaare ja Haabersti vene gümnaasiumis ei avatud juba 2009. aastal ühtegi 10. klassi.