Eesti suurim prügijaam ei suuda haisuprobleemiga võidelda

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile laekus suvel 24 kaebust prügi haisu leviku kohta Tallinna jäätmejaamast. Murelikud kõned tulid Harjumaalt Maardu linnast ning Jõelähtme vallast Kallavere, Maardu, Rebala, Võerdla ja Ülgase külast. Teadete sisu oli üldjoontes sarnane: elanikeni jõudis taas „väga tugev”, „hirmus”, „jube”, „lausa kohutav Tallinna prügila hais, mille tõttu ei saa aknaid lahti teha”.

Kaebuste allikas ehk jäätmejaama kompostitavate jäätmete ladestusplats asub lähimatest elanikest mõne kilomeetri kaugusel. Maikuus toimus Jõelähtme rahvamajas jäätmekäitlusest tuleva haisuprobleemi teemaline koosolek. Kostivere alevikuvanem Kadi Truuleht teatas tookord, et prügiettevõte asus koostöös vallavalitsusega haisuprobleemi lahendamisega tõsiselt tegelema.

Hais kui äratuskell

Võerdla külavanema Piret Pintman-Hellaste sõnul pole aga haisuprobleem vahepeal lahenenud. „Ei ole täheldada, et oleks midagi paremuse suunas läinud. Öösel uduga tuleb hooti hais külla ja päeval on paar tundi haisulaine. Hommikul vara kella viie-kuue ajal aknaid lahti tehes on vahel hästi tugev hais. See tuleb öösel, päeval ja nädalavahetusel, kuigi pühapäeviti ei peaks prügila üldse töötama,” märkis Pintman-Hellaste.

Rebala külavanem Jaak Nairismägi kinnitas, et olukord on viimaste aastatega märgatavalt paranenud, aga sel suvel pole enam edusamme näha. „Haisu esineb endiselt, kuid küla kaugemas otsas õnneks üsna lühiajaliselt. Kodud, mis on prügilale lähemal, kannatavad ka rohkem. Küll aga on meil haisuallikaid rohkem kui see prügila. Möödunud nädala lõpul olid ööd soojad ja magasime lahtise aknaga, kuid hommikul tõusis tuul ja äratuskella asemel ärkasime hoopis Kehra paberivabriku haisu peale,” lausus Nairismägi.

Külavanema sõnul on turistide ja külaliste ees piirkonnas ringi käies piinlik. „Näiteks kuu aja eest Rebala muinsuskaitseala kivikalmetel käies hoidis sakslasest lapseootel külaline oksendamist tagasi. Paari nädala eest oli ungarlastega sarnane olukord – veel enne parklani jõudmist lõi autosse raipehais ja äratas turvahällis magava pooleaastase lapse, kelle jaoks oli see tõenäoliselt esimene nii hull kogemus. Jällegi pidime lahkuma. Tekib küsimus, milleks me oma ajalugu reklaamime, kui turistid keelduvad autost välja tulemast ning ainus käegakatsutav kogemus, mis giidi jutule lisandub, ongi vaid see hais,” mõtiskles Nairismägi.

AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnutsi küsitakse lõhnakaebuste kohta keskkonnainspektsioonist regulaarseid väljavõtteid. „Oleme kaebuste korral kohale läinud ja olukorda kontrollinud – kas seal on seda lõhna ja kas see pärines Tallinna prügilast või kuskilt mujalt. Kaebusi tuleb meile väga harva. Millegipärast ei taheta viimasel ajal eriti meiega otse suhelda,” nentis Pohlak.

Jäätmekäitleja sõnul peab paralleelselt jälgima, et sissetuleva materjali kvaliteet oleks õige ning millal lõhna tekib. „Et ei teeks töid siis, kui inimestel on vabad päevad, või õhtusel ajal. Kõige hullemad on nõrga tuulega madalrõhkkonna ilmad. Selle aasta kaebuste arv on möödunud aastaga võrreldes juba märgatavalt vähenenud. Siin on olnud vahel mitu nädalat, kui pole ühtegi kaebust tulnud,” lausus Pohlak.MeetmedTehnoloogia üha areneb

Pohlaku kinnitusel on asutud ümberkorraldamise teele. „Kui kompostimisega pihta hakkasime, tuli väga vähe biolagunevaid jäätmeid. Mida rohkem seda tulema hakkas, seda suuremaks haisuprobleemid läksid. Esialgu kompostisime seda materjali koos kilega. Nüüd võtame materjalist esmalt kile välja.,” selgitas Pohlak.

Segaolmejäätmete ladestamisel tekkiva haisu vältimiseks on prügijaamas suurem osa ära tehtud. „Üks lahendus on see, et käitleme jäätmeid teistmoodi. Nüüd on plaanis KIK-ilt taotleda raha, et üks segaja juurde saada.”