Arheoloogid leidsid Padise kloostrist haruldase hiigelkatla

“Julgen väita, et Eestis pole teist nii suurt needitud katelt arheoloogilistel kaevamistel leitud ning tõenäoliselt ei leitagi, mistõttu on tegu äärmiselt haruldase leiuga,” ütles Padisel kaevamistöid juhtinud arheoloogiafirma AGU-EMS arheoloog Villu Kadakas. “Ümmargusi raudpadasid vedeleb igal pool, sellesarnaseid aga mitte,” kinnitas ta.

Suppi tuhandele sõjamehele

Katel on kokku needitud vask- või pronksplaatidest, materjali täpse koostise peab määrama ekspertiis.

Haruldus tuli välja tänu väga õnnelikule juhusele, sest arheoloogid tegid ainult väikse proovisurfi, et saada informatsiooni ühe müürilõigu kohta.

Õnneks sattus surf täpselt katla koha peale ning oli parajalt suur, nii et meestel õnnestus pärast väljapuhastamist katel neljakesi välja tirida. Katel oli ligikaudu meetri sügavusel maa sees.

Kadaka hinnangul ei pruugi vaatamata sellele, et katel leiti kloostrist, olla tegu munkade supipajaga.

“See võis olla ka mõne armee vee- või õllekeetmise katel. Kloostrit kasutas näiteks Liivi sõja ajal kindlusena nii Vene kui ka Rootsi sõjavägi,” märkis Kadakas.

Ajaloomuuseumi arheoloog Mati Mandel kinnitas, et kindlasti on tegu haruldase leiuga. “Kuna näinud ei ole, siis ei oska öelda, aga võis olla küll, et seal keedeti sõjaväele suppi. Või äkki keedeti seal valerahategijaid, neile oli keskajal selline karistus ette nähtud,” ütles Mandel.

Vähemalt mitusada aastat vana

Katla täpne vanus pole teada, kuid Kadaka hinnangul on see mitusada aastat vana.

Hiigelanuma põhja läbimõõt on umbes meeter, ülaserva läbimõõt aga koguni 1,2 meetrit. 60 sentimeetri kõrgune katel võis mahutada umbes 500 liitrit vedelikku, millest teoreetiliselt piisab ka tuhandele mehele.

Katla mõõtmetest annab aimu asjaolu, et sinna mahub ära ka näiteks keskmist kasvu inimene.

Ligi 100 kilo kaaluva katla säilimine on Kadaka sõnul imekspandav, sest mõnel muul ajal leituna oleks see tõenäoliselt kohe ümber sulatatud.

Praegu pole veel otsustatud, millise muuseumi ekspositsiooni haruldane katel kaunistama hakkab.

“Küsimus on ka selles, et kus selle jaoks ruumi on. Kindel on see, et asi väärib kohta mõne muuseumi ekspositsioonis, seni kuni Padise kloostris ei ole tingimusi esemete välja panemiseks,” ütles Kadakas.

“Eks selle peaks ikka muuseumisse välja panema, näiteks Harjumaa muuseumisse Keilas,” märkis Mandel.