Altarimaali kirkad toonid ehmatasid restaureerijaid
Baltisaksa kunstniku Karl Gottlieb Wenigi (1830–1908) käe all 19. sajandi teisel poolel valminud Tallinna Jaani kiriku altarimaal “Kristus ristil” üllatas teost puhastavaid restauraatoreid, sest tumeda lakikihi alt tulid ootamatult välja kirkad toonid.
“Algselt oli maal lihtsalt üks tume plekk, kus sai vaevu inimfiguure eristada, see on lihtsalt hämmastav, kuidas ta sedavõrd on oma koloriiti ja värvi muutnud,” rääkis AS-i KAR-Grupp konservaator Mare Tael.
Varem on Tael restaureerinud sama autori Niguliste kirikus eksponeeritavat altarimaali. Alguses ta imestas, et maalide koloriit on täiesti erinev. Kui üllatuslikult heledad toonid välja tulid, kutsuti kohale kultuuriväärtuste ameti komisjon, sest esialgu ei söandanud restauraatorid ilma vastava otsuseta oma tööd jätkata.
“See osutus tõesti meeldivaks uudiseks, sest seni olime teadnud, et see oligi võrdlemisi tumedates toonides maalitud,” nentis kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Viive Leitsar.
Et paistaks vanem
Altarimaali puhastamise-konserveerimise oli tellinud kultuuriväärtuste amet seoses Jaani kirikus toimuva uuenduskuuriga. Algsete värvide leid näitas, et teost on kunagi korduvalt üle lakitud, mis võttis ajapikku veelgi tumedamad toonid. “Ilus ja tundlik autori maaling oli justnagu peidetud paksu pruuni lakikihi alla,” lausus Tael.
Alusmaalingut katvat lakki pole kasutatud lihtsalt tooniandmiseks, vaid töö on lausa läbi maalitud. Leitsari sõnul oli 19. sajandi lõpus üsna levinud soov lasta maalil vanemana paista ja selle saavutamiseks kasutatigi pärast valmimist toonlakki.
Puhastamine on väga peen töö
•• Jaani kiriku altarimaali lakikiht eemaldatakse etanooli, tärpentiini ja destilleeritud vee seguga. “Puhastamine on üsna problemaatiline, sest maal on õhuke ja kulunud ning seda tuleb teha ülima ettevaatlikkusega,” ütles konservaator Mare Tael.
•• Töö sõltub puhtalt spetsialisti käteosavusest, kes peab täpselt maalingukihi piiri ära tabama, et aluspilti lahusega mitte kahjustada. Väikese vatitupsuga jõutakse 4 x 2 meetri suurust õlimaali päevas lakikihist puhastada vaid umbes kahe ruutdetsimeetri jagu. Pärast puhastamist krunditakse ja toonitakse kahjustatud kohad, kuid viimane lihv antakse maalile kirikus. “Juuni alguses saame ta taas tolmuvabaks saanud kirikus uuesti raami peale panna,” lausus Tael.
