VIDEO: TÜ peatreener Gert Kullamäe: tahan korvpalliga edasi mässata

Gert, mis hinde sa endale lühikese, nelja kuu jooksul tehtud peatreeneri töö eest paneksid?

Raske on enda tööd hinnata. Kaks ja pool hooaega olin treenerite kollektiivis abimees. Oleme koos püüdnud luua mingi süsteemi, kus oleks noortekorvpall, püramiid ja tugev klubiorganisatsioon. Mulle meeldib [oma tööd] vaadata laiemalt, kogu Eesti korvpalli huvides.
Hea näide on Rain Veideman. Klubi parim mängija, noor ja perspektiivikas, kuidas sa paned tema välismaale minekule käe ette? Loomulikult lendasid treeneri plaanid uppi. Pean olema klubi patrioot, aga tahan ka, et Eesti mängijatele avaneks uusi võimalusi. Eestist välja saada on tükk maad raskem kui seal püsima jääda. Välismaal käijad toovad palju tagasi.

Mis peaks olema Tartu Ülikooli meeskonna ülesanne?

Mõistatuseks on jäänud, miks peaaegu kõik Tartus mänginud välismaalased on läinud arenguredelil edasi, aga meie enda korvpallurid pole sama hooga arenenud. Janar [Talts] läks eelmisel ja Rain sel aastal välismaale. Olen saanud välis­treenerite kõnesid, kes on uurinud Sten-Timmu Soku kohta. Järsku saab veel üks Eesti korvpallur välisklubisse.

Kui paljud Tartu korvpallurid töötasid palehigis, et teha arenguhüpe?

Osa mängijatega jäin tohutult rahule. Osa valmistas aga suure pettumuse. Sügisel kuuldus jutte, et meil on vaja tuua välismaalt mängujuht. Otsustasime, et ei osta teda sisse. Me panustasime Sokule. Timmu sai suures plaanis hästi hakkama ja tegi selge arengu. Samuti läks edasi Tanel Kurbas, kellelt oleks tahtnud veel rohkem. On ka vastupidiseid näiteid, loodan, et nad hakkavad mõtlema samas suunas nagu näiteks Rain. Vahel tundub, et treener tahab hoolealuse arengut näha rohkem kui too ise.

Kas palluri paigaltammumist soodustab nõrk sisekonkurents? Või sõltub edasiliikumine peamiselt mängija enda suurest soovist?

Mõlemad vastused on õiged. Välisklubis pead sa igal treeningul andma endast maksimumi, vastasel juhul ostetakse järgmine mees. Väide, et eestlane areneb aeglasemalt, kõlab vabandusena. Mõni mõtleb: „Olen pikk vend, teisi polegi, küll ma vaikselt lasen.” Tuleb pere, sünnivad lapsed, siis saab mees aru, et aastad lähevad ja peab end rohkem sundima. See kõik võiks tulla varem. Olen ise sama tee läbi käinud, läksin välismaale alles 29-aastaselt.

Mida ootad Timo Eichfussilt, et saaksid teda rohkem väljakule saata?

Küsimus on suhtumises. Mängijal tuleb treeningutel näidata, et ta tahab saada paremaks.

Kui palju oled pidanud valjult nõudma, et sinu soovid jõuaksid kohale?

Leidub edukaid treenereid, kes on 24 tundi ööpäevas karmid. On ka vaikseid edukaid treenereid. Meeskond koosneb eri vanuses eri muredega isikutest. Mõni tahab kaigast, mõni silitamist, mõni rahulikku suhtlemist. Jaak Salumets on öelnud, et psühholoogial on meeskonna loomisel suur osakaal. Tippmeeskonnas, kus on ainult ostetud mängijad, saab treener lähtuda teisiti. Eestis tuleb käituda nii, et meeskonnas tekiks hea keemia.

Kui oled vile suus väljakul, siis oled boss, kes vastutab. Kindlasti ei pea peatreener kõigile meeldima, ta on mängija seisukohalt paha inimene, keda ikka riietusruumis kirutakse. Aga ma ei pea kellegi peale pärast treeningut karjuma, siis saan kõigiga rahulikult vestelda.

Kui sageli saaksid põhitegijad vahetusmeestelt nõuda, et ka nemad ühise asja eest rohkem pingutaksid?

Liidriprobleem on kummitanud meid kahel viimasel aastal. Vanema põlvkonna mängijatel pole omadusi, mis on liidriks kujunemiseks vajalikud.

Kapten Marek Doronin on aastaid Tartu korvpalli au kaitsnud. Kas ta võiks olla liider?

Võiks olla, võiks olla ka teised. Liidri sõna peab meeskonnas maksma, aga tema esiletõusu ei saa tekitada kunstlikult. Ta kas on või teda pole.

Kui sain peatreeneriks, tundsin, et vajan väljakul paremat kätt. Nägin abimehena Sokku. Ma ei saanud temaga päris niisugust klappi, mida nägin vaimusilmas. Pärast Raini lahkumist tahtsin Valmo Kriisat meeskonda, et ta tooks vanema mehe karmimat kätt ja kelle järgi saaks joonduda. Kuidas see õnnestus? Alati saab paremini.

Ütlesid pärast finaalseeriat: „Alustasin pärast korvpallurikarjääri kohe treeneritööd, võib-olla peaksin võtma vaheaasta, energiat koguma ja õppima.” Mida nüüd arvad?

Kas võtta vaheaasta või õppida? Ma ei keskenduks enam selle määratlemisele. Mu ambitsioon oli suurem, tahtsin finaalseerias paremat tulemust. Olen olnud kuus aastat kodunt eemal. Sõites üksi Tallinna–Tartu maanteel mõtlen sageli, kas tegin õige vahetuse, oli hea treening, ütlesin sellele mehele õigesti või valesti. Mul on head töötingimused, mind usaldatakse. Lihtsalt oli tekkinud mõttekoht. Ei tasu väljaütlemisi ületähtsustada, need on inimlikud tunded. Korvpall on tugevasti hinges, tahan sellega mässata.

Mis seisus on sinu läbirääkimised Tartu Ülikooli korvpalliklubiga?

Läbirääkimised juba käivad, nüüd on pall minu väravas. [Tartu ülikooli kantsler ja spordiklubi juhatuse esimees] Andres Liinat ütles, et nad soovivad kogu treenerite toimkonna jätkamist: mina, [abitreener] Toomas Kandimaa, [füsioterapeut] Martin Vahimets, [kehalise ettevalmistuse treener] Peeter Päll. Mul on üks-pluss-üks-aasta-leping, mis kestab 31. maini, seejärel tuleb teha otsus.

Seejärel tuleb saada meeskonda mängijaid, kellele Tartu pakuks hüppelauda suuremasse korvpalli?

Palju on lahtisi otsi. Mitu meeskonda jääb Eesti meistriliigasse?

Kuidas jätkab Balti liiga? Mis võimalused on FIBA sarjas, kus Tartu tahab kindlasti osaleda? Vastavalt sellele saab meeskonda koostada.

Millest peaks meeskonda koostades lähtuma?

Siiralt loodan, et meil ei lähe tõmblemiseks: Kalevil on neli-viis välismaalast, peame ka sama palju tooma, muidu ei saa neid kevadel võita. Sel juhul jäävad mängijad, kelle arengut soovime näha, pingile. Tartu klubi eesmärk võiks olla ühe-kahe välismängija palkamine. Korvi alla on vaja kindlasti pikka. Tartul peab olema oma nišš Eesti korvpallis. Pole mõeldav, et VTB liigas osaleks kaks Eesti klubi, ja Tallinnas on ikka suuremad võimalused kui Tartus.

Gert Kullamäe
Sündinud 3. juunil 1971

2012. aasta jaanuarist
Tartu Ülikooli meeskonna peatreener
2009–2012
TÜ/Rocki abitreener
Korvpallurikarjääri säravamad saavutused
1993. aastaEM-il Eesti koondisega 6. koht
1991. aastal Tallinna Kaleviga N Liidu meister
1994. aastal Kaunase Žalgirisega Leedu meister
2001.aastal Oostende Telindusega Belgia meister
2003. ja 2004. aastal Bambergiga Saksamaa liigas 2. koht,
2006. aastal Eiffel Towersiga Hollandi meister, kuus korda Eesti meister mängijana ja korra treenerina
Pere
Abikaasa Signe Kullamäe, pojad Kristian (13) ja Oliver (5)

Eesti Päevalehe tellijale
täismahus artiklid nüüd ka veebis