Üksnes oma tähtede osavõtul on mõtet suurvõistlusi korraldada
Ja julgen arvata, et palju poleemikat tekitanud küsimus, kas võistlused seal järgmisel aastal ja edaspidigi toimuvad, ei pruugi sõltuda ainult rahvusvahelise suusaliidu (FIS) suvast.
Nimelt võib meil endil MK-etapi korraldamisest küllalt saada. Miks visata igal aastal miljon tuulde selle eest midagi vastu saamata? ETV võis ju oma ülekandekaameraid sättida nii või naa, pühapäeval polnud enam kuidagi võimalik varjata publikust lagedaid tribüüne. Spordihuvilistele meeldib kohapeal vaadata ala tipptaset, kuid selle juures on üks eeltingimus. Meie enda tase peab võimaldama konkurentsi sekkuda.
Varasemast on tuua mitmeid näiteid. Erki Nool suutis koos abilistega halliseitsmevõistlusel hinge sees hoida veel aastaid pärast oma karjääri lõppu. Võistlus elab praegugi, kuid nüüd juba olenemata Noolest. Eelmisel aastal näiteks püstitas Ashton Eaton Tallinnas seitsmevõistluse maailmarekordi, kuid ikkagi ei olnud publikut nii palju kui omal ajal. Sest meie mehed seda võistlust enam peakangelastena ei ilmesta.
Ma ei teagi, kas judo MK-etappi veel Tallinnas peetakse. Mitte eriti ammu, kui meie selle ala tipptegijad Indrek Pertelson ja vennad Budõlinid tasemel olid, oli see vaadatav võistlus.
Föderatsiooni karikasarja Eesti tennisenaiskond on Tallinnas pidanud maailmaliiga matše. Praegu pole teada, millal uuesti. Ilma Kaia Kanepita kukume arvatavasti välja ka maineka sarja esiliigast.
Õudne lõpp on parem
Jõuame nüüd kaarega tagasi suusatamise juurde. Mõni aasta tagasi tunnistati suusaliit mitut puhku järjest parimaks spordialaliiduks. Nüüd on tulnud ilmsiks, et seda paremust võis kanda vale ja häbitus. Mati Alaver jagab endiselt intervjuusid. Andrus Veerpalu nähti Otepääl Eesti koondise riietuses. Juba kõneldakse, et enne spordiarbitraaži otsust dopinguasjus nagu süüdlasi polekski.
Alaver on väitnud, et meedia mõistis Veerpalu süüdi. Minu teada määras kahekordsele olümpiavõitjale kolmeaastase võistluskeelu ikka FIS. Veerpalu treener ei saa minu arvates kuidagi kõrvaltvaataja olla.
Kolleeg Peep Pahv pakkus välja, et suusaliit peaks alustama puhtalt lehelt, ilma seniste eestvedajateta. Olen nõus. Niisugune uuendamine mõjub suusaelule esialgu ehk isegi halvavalt – aga mis siin halvata olekski? –, kuid lubab ehk edaspidi ala august välja tuua. Ja uued juhid ei tohiks kuidagi vanadelt õppima hakata. Suusaasjus tuleks eelistada õudset lõppu lõputule õudusele, kui laenata sõnastus klassikuilt.
Lõppude lõpuks pole praeguses seisus enam üldse oluline, kas meie suusatajad on MK-etappidel kuuendas või kaheksandas kümnes. Palju tähtsam on pidada lugu spordis käibivatest moraalsetest väärtustest. Selleta oleks tippsport kui inimtegevuse liik mõttetu.
