Tümitamine aitab Itaalia vutikoondise alati taas jalule

                 
Tümitamine aitab Itaalia vutikoondise alati taas jalule
Reuters
Eesti jalgpallikoondise reedese vastase Itaalia vutiajalugu on kirev ja täis skandaale.

Tallinnas A. Le Coq Arenal oma avaetteaste 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiril te­gevad itaallased saabuvad hom­me õhtul Eestisse teadmisega, et enam halvemasse valgusse fännide silmis nad sattuda ei saa, kui tänavu on langetud. Faktid ei valeta: taevasinised ehk Azzurri’d pole sel aastal senisest seitsmest kohtumisest võitnud ühtegi!

Mis kõige hullem – fiaskoga lõppes suvine MM-finaalturniir Lõuna-Aafrikas, kus tiitlikaitsjana võistlustulle astunud itaallased piirdusid vaid kolme alagrupimänguga. Kuidas hakkab neil nüüd minema EM-valiksarjas, mõjutab kogu vutihullu riiki, kus jalgpallielu on sageli segatud ol­nud nii poliitikast, korruptsioonist, kokkuleppemängudest kui ka temperamentsete fännide tifosi’de kirglikust kaasaelamisest, armastusest vihkamiseni.


Samuti näitab ajalugu, et olukorras, kus Itaalia jalgpallist on saanud rahvuslik süljetops, leiavad koondise pallurid justkui uue hingamise.

Nii juhtus näiteks neli aastat tagasi MM-finaalturniiril Saksamaal, kuhu Azzurri’d sõitsid pärast mõni nädal varem Itaalia meistrivõistlusi raputanud kokkuleppemängude skandaali (mis ristiti calciopoli’ks) ilmsikstulekut. Häbiväärse juhtumi uurimisel leidsid tõendamist nii kohtunike määramise mõjutamine kui ka tuntud pallurite kihlveod.

Ometi tõusis Itaalia meeskond taas suurepäraseks kriisi­olukorra lahendajaks, tulles hoolimata riigi jalgpalli puhtuses ka­helnud tümitajate armee mõnitustest 24-aastase vaheaja järel taas, neljandat korda maailmameistriks.

Ent triumfidele järgnevad Itaalia jalgpallis sageli ootamatud mõõnad. Neist viimane algas koondisele takerdumisega 2008. aasta EM-i veerandfinaalis ja päädis niisiis põrumisega tänavusel MM-il.

Diktaatori hirmus võitjaks

Kuidas on Itaalia koondis varem neist olukordadest, kus pallurid seisavad nii-öelda seljaga vastu seina, suutnud välja tulla?

Ajalugu räägib üht keelt – eriti head raskuste ületajad on itaallased olnud just MM-idel, sest EM-idelt on neil ette näidata vaid üks tiitel (1968) ja üks teine koht (2000). Aga vaadakem siis ajas tagasi ning tunnistagem häm­mastavaid sarnasusi.

1934. aastal, kui Itaalia tegi tur­niiri võõrustajana oma MM-de­büüdi, ko­hu­tas koondislasi fa­šistliku diktaatori Benito Mussolini karm käsk: „Tiitel tuleb koju jätta või muidu...!” Tohutu vaimu­­pinge all end kokku võttes saidki itaallased sellega hakkama, Il Duce ees peetud finaalis alistati lisaajal Tšehhoslovakkia 2:1.

Tõsi, poolfinaalis nauditavat mängu näidanud Austriaga aitas itaallasi ka Mussolini-hirmu tajunud kohtunik. Üks toonane Austria koondislane on tabavalt meenutanud, et vilemees lükkas auti mineva palli peaga tagasi väljakule – mõistagi Azzurri’dele.

Kokkuleppemängud

Mitmed vutiajaloolased leiavad, et kui turniir toimunuks mujal, poleks Itaalia triumfeerinud. Samas on itaallaste toonasel peatreeneril Vittorio Pozzol skeptikutele ette näidata ka neli aastat hiljem võidetud MM-tiitel, misjärel vutihullu riigi koondist tabas mitmeks kümnendiks sügav mõõn.

Itaalia kolmanda MM-triumfi eel vallutasid saapamaa helesinise taeva taas tormipilved. Saabudes 1982. aastal Hispaaniasse finaalturniirile, oli koondis šo­keeritud Itaalia meistrivõistlusi tabanud kaosest.

Meeskonna säravaim täht, MM-il kuue tabamusega väravakuningaks tõusnud Paolo Rossi vabanes alles mõni nädal enne turniiri mängukeelest, olles karistuse tõttu koguni kaks aastat tippjalgpallist eemal viibinud.

Juba 1979. aastal lahvatanud skandaalis tuvastati muu hulgas kokkuleppemäng Rossi toonase koduklubi Perugia ja Avellino vahel, altkäemaksu võtmises kahtlustati kogu riigis rohkem kui 30 pallurit ja ametnikku.

Ent Enzo Bearzoti juhendatud meeskond liikus MM-il samm-sammult, äärmisel viletsa stardi järel äkki kõigile ootamatult suurepärase mängujoonise leidnuna kauaoodatud tiitli suunas.

Toona Itaalia väravasuul seisnud Dino Zoff on meenutanud, et kolme hädise viigiga alustamine alagrupiturniiril ajas enesekontrolli minetanud vihase kriitikutearmee tagajalgadele.

„Mängujärgsed pressikonverentsid muutusid just kui kohtuprotsessideks, pidime jalgpallist rääkimise asemel kaitsma end kõikvõimalike süüdistuste eest,” meenutas Zoff.  

1982. aasta kuldse tiimi arsti Fino Fini mälestuste järgi muserdasid itaallasi ka viletsad olmetingimused – pisikesed hotellitoad ja pidevad vihmasajud. Kui meeskond hotellist väljus, pidid neid kogu aeg saat­ma relvastatud sõjaväelased, sest MM-i korraldajad pelgasid baski terrorirühmituse ETA kallaletunge.

„Alagrupiturniiri järel läksime Barcelonasse – hoopis teine maailm!” on Fini meenutanud. „Ilus linn, vägev staadion, mu­gav hotell, päike ja linnulaul. Nä­gime isegi kauneid naisterahvaid.”

Punane kaart meediale

Ent itaallaste vallutusretk polnud veel täiesti probleemidest prii. Meedia hoolitses enne taevasiniste tähtsamaid mänge „uudispommi” eest, et Rossi ja tema hotellitoakaaslane Antonio Cabrini on rohkem kui sõbrad. Järeldus, et tegu peab olema meestevahelise armastusega, sündis kohe, kui pallureid nähti hotellitoa rõdul kaelakuti.

„Loomulikult oli see täielik väljamõeldis. Rossi ja Cabrini on tõelised mehed, selle sõna igas tähenduses,” ütles Fini.

Miljonite inimesteni jõudnud pressi väljamõeldise järel korraldas koondis kriisinõupidamise.

Toonase meeskonna poolkaitsja Bruno Conti on meenutanud: „Meil ei olnud midagi pressi vastu, enne kui nägime lugusid, mis ei vastanud tõele. Kõige hullem oli muidugi Rossi ja Cabrini „suhe”, aga samuti tõe pähe avaldatud kuulujutud, et mängijaid nähti baarides joomas ning narkootikume tarvitamas. Need lood ei sobinud jalgpalli imidžiga kokku, sestap kuulutasime meediale boikoti.”

Nii oligi sündinud silenzio stampa – vaikus meediale. Sõnapaar sai kiiresti tuntuks üle kogu vutimaailma. Itaallaste vaikimine vältas turniiri lõpuni. „Mänguvälised jamad ei muutnud meid ainult tugevamaks, vaid aitasid ka võimetest maksimumi välja pigistada,” heitis Zoff veel ühe tagasipilgu 1982. aastale. „Alati, kui meid rünnati, võttis mäng imelise pöörde.”

Seega, ärgem tänavu ebaõnnestunult esinenud itaallasi praegu enam materda, kui ta­hame, et ka Eesti koondisel avaneks reedel mingisugusedki võimalused hea tulemuse teenimiseks.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta ei ole kommentaare
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Koomiks
13. veebruar 2012 06:00

Ilm

4 tunni prognoos:

-11 .. -12°C

Ilmast täpsemalt
Vaata.ee
-56%
19,80 €
Digipiltidest isikupärane fotoraamat EventLabilt -56%
Vaata
Kaunis õhtu kuninglikus restoranis Maikrahv -50%


M-kindlustus
SMS laen