Sander Lang: meisterdan nooled põlve otsas justkui Robin Hood

Nelja aasta eest sattusin kodukandis vaatama Teet Tagapere treeningut, proovisin ka ise ja kuna kohe alguses hakkas väga hästi minema, ütles Teet, et tal üks amb seisab, kas ma ei tahaks tõsisemalt proovida. Kuna olin lapsest peale spordiga tegelenud, haarasin kutsest kinni ja juba samal aastal osalesin ka MM-il. Ent siis tuli ligi kaheaastane paus, tulin Tallinna kooli, päevad läksid tihedaks. Selle aasta alguses küsis ema, miks ma enam ammulaskmisega ei tegele, et kas pole aega.

Mõtlesin, et aega ju tegelikult on. Veebruaris helistasin Teedule ja hakkasimegi taas trenni tegema. Aprillis võitsin juunioride Eesti sisemeistrivõistlustel esikoha. Tulemused on hüppeliselt paranenud, Eesti tasemel võin sõna sekka öelda ka meeste konkurentsis. Aga kuna saan veel aasta juunioride seas võistleda, kasutan selle ära.

•• Kui suur vahe on juunioride ja meeste tasemel?

Tänavusel MM-il olin omavanuste seas kaheksas, meeste arvestuses oleksin jõudnud paremusjärjestuses keskele. Lasin küll isiklikud rekordid, läksin päev-päevalt paremaks, kuid tundsin, et oleksin võinud veel rohkem trenni teha.

•• Nii et tippkonkurentsis hakkas käsi värisema?

Ikka, alguses süda tagus kõvasti, aga poole päeva pealt sain mõnusa võistlustunde kätte. Meil oli päris suur delegatsioon, veteranid võitsid hõbemedali, targemad ja vanemad mehed jagasid õpetussõnu.

•• MM näitas seega, et peaksid rohkem võistlema, et juba avapäeval tuleks kõik soovitult välja.

Tõsi on, et kogemus tuleb võisteldes, närv harjub võistlusmomendiga. Praegu tuleb väga tähtsate laskude juures värin sisse. Kui oled kogenud, keskendud vaid ühele lasule ja teed ära. Kui hakkad paaniliselt mõtlema, et nüüd pead laskma kümnesse, ei tule üldiselt midagi välja. Trennis lasemegi seeriaid võidu peale.

•• Mainisid, et tegid lapsest peale sporti. Kas käisid ka trennis?

Elasin maal, seal just väga palju trennivõimalusi ei olnud, aga kui sõbrad kokku tulid, mängisime jalgpalli, võrkpalli, korvpalli. Samuti olen Pärnu-Jaagupi tuletõrjespordi võistkonna liige.

•• Kuidas üldse ammulaskja trenn välja näeb?

Üldfüüsilist treeningut me ei tee, aga laskma peab meeletult palju. Lõpptulemus oleneb  väiksest detailist.   

•• Mis on sinu jaoks ammulaskmises see rosin, mille pärast treenid ja kogud raha, et võistlustele sõita?

Mulle sobivad laskmisalad, isa, vanaisa ja onu on kõik kirglikud jahimehed. Viimasel ajal olen harjutanud jahilaskmist, ka seal läheb hästi. Õnneks ei ole ammulaskmine kõige kulukam ala, teen portsu nooli valmis, valin paremad välja, mis võivad vastu pidada isegi kaks hooaega.

•• Palju maksab ammulaskja varustus?

Relva hind küündib 40 000 kroonini (2556 eurot – toim). Meie teeme nooled ise, saeme ja liimime. Olen kui Robin Hood, meisterdan kõik põlve otsas valmis. Nooltele kulub hooajal 1000 krooni (64 eurot), lisaks jooksvad kulud relva hooldamiseks või juhuks, kui midagi katki läheb.

••Kui palju Eestis üldse ammulaskjaid on?

Seltskond on väga kitsas, aktiivseid laskjaid on paarikümne juures. Kõik on omavahel sõbrad ja tuttavad. Saksamaal, Prantsusmaal, Horvaatias ja Venemaal on ala väga populaarne, sest neil on suured laskurliidud selja taga. Neis riikides on ammulaskjad professionaalsed sportlased, kes teevad iga päev trenni. MM-il oli tase meeletult kõrge: eks oma osa mängib seegi, et relvadega tegelevad spetsialistid, meie leiutame ise, kuidas parem oleks.

•• Oled sa vahel mõelnud hoopiski sellele, et valida olümpiaala – vibulaskmine või laskmine?

Tahaksin hirmsasti teha jahilaskmist, kuid see on kallis ala ja jääb praegu raha taha. Pean võtma rahakotile sobivama spordiala.

•• Mainisid, et oled ka kirglik jahimees.

Mõned nädalad tagasi kõmmutasin just ühe põdra maha. Topiseid ma koju ei vii, nii oleme emaga kokku leppinud. Küll aga on sauna eesruumi kogunenud nahku ja sarvi. Lisaks olen  kirglik kalamees, käin peamiselt järvel, mis on kodust viie kilomeetri kaugusel, isaga olen ka mere peal ahvenat püüdnud.

•• Õppimise tõttu loobusid vahepeal spordist. Kui kaugele õpingud nüüd jõudnud on?

Õpin Tallinna polütehnikumis neljandat aastat telekommunikatsiooni, kevadel plaanin lõpetada. Samuti töötan, aitan teha televisiooni otseülekandeid. Tuleviku tahan siduda teletööga, kuid kindlasti plaanin ka sporti edasi teha.

Sander Lang

ammulaskja

Sündinud: 9. mail 1991

Haridus: Tallinna polütehnikumi neljas kursus

Hobid: jaht ja kalapüük

Suurim saavutus:

juunioride MM-i 8. koht, möö­dunud hooaja juunioride meis­ter nii sise- kui ka välismeistrivõistlustel.