Regati veteranil on staaži 45 aastat
„Vanasti algas regatt Riiast ning sõitjaid oli kümmekond. Liiguti koos rahulikult. Nüüd on kõik kiiremaks läinud, eks aeg teeb oma töö,” kirjeldas üle kümne korra Muhu väina regatil Eesti meistritiitli saanud Viktor Feofanov.
Südapäeval kukuvad tekile esimesed vihmapiisad, peagi müristab äike. Kogenud purjetajaid see ei heiduta, pikset on ennegi nähtud. Selga pannakse lihtsalt soojem jope.
Viktor Feofanovit teab iga inimene Muhu väina regatil. ORC III grupis sõitev Feofanov on praeguse paadiga Georg sõitnud juba 12 aastat. Kuid see on vaid osa tema regatistaažist.
Kui me temaga Haapsalu sadamas Georgi pardale jalutame – ja Haapsalus on neid kaisid ja sadamaid kolm tükki, mille vahele eksida –, on aega välja arvutada, mitu korda on Viktor regatist osa võtnud. Enda sõnul polegi ta arvet pidanud, aastad ja sõidud mööduvad kiiresti.
Võit on tähtis
„Vahepeal käisin Vene sõjaväes, see võttis kolm aastat ära, sõitmisi alustasin 1960-ndatel,” arutleb Viktor ja loeb kokku, et on osalenud 45 regatil. Kokku on peetud 55 regatti, nii et enamikul on ta kohal olnud.
„Mäletan, et esimesed regatid said alguse Riiast, osalejaid oli siis vaid mõnikümmend.”
Küsimusele, kas Viktor on rohkem seda tüüpi sõitja, kes tuleb lihtsalt melu nautima, või on ta ikka võidu peal väljas, tuleb selge vastus: Viktorit huvitavad tulemused. „Oleme kõik endised tippsõitjad, tänaseks küll pensionäride meeskond,” vastab ta rõõmsalt ja viskab meeskonnaliikmega vanuse üle nalja.
Trenni teeb Georgi meeskond regulaarselt siiamaani, igal kolmapäeva võetakse ette üks sõit ja osaletakse paljudel regattidel, vahetult enne Muhu väina regatti käidi ka Watergate’il sõitmas.
Tõsi, nüüd peab Georgi võidukas kapten loobumisplaani, tervis annab tunda ja sõitma Viktor tõenäoliselt enam ei tule. Aga mis see on, mis toob regatile tagasi? Viktor mõtleb veidi. „Meri. Mis see muu on kui ikka meri.”
Lootused MM-iks
Oleme Muhu väina regati eelviimase etapil, Haapsalust Tallinna, ja sõidame Eesti ühe uusima jahtlaeva Albatrossi pardal.
Pikk purjekaterivi on eemal merel, maailmameister Mati Sepa juhitav Albatross hoiab rohkem kaldasse.
Hommikupoolikul näisid asjad viltu minevat. „No ma ei saa aru, mis on valesti. Miks me ei liigu? Vahetame spinnakeri ära,” möödus hommik närviliselt. Ka meeskonnaliikmeid oli pardal vajalikust vähem. Tõsi, kuna tegu on vastselt tehasest välja tulnud laevaga, lähebki pool jõudu sellega harjumiseks.
„Õpin alles, kuidas asju teha, uue laeva tundmaõppimine on päris tõsine töö,” ütleb Sepp, kelle tegelik laevameeskond, kellega loodetakse ka Helsingi MM-il suuri tegusid teha, on Muhu väina regati ajal teistel jahtidel laiali. „Siis kui õiged mehed peale tulevad, saame asjad klappima,” on ta kindel. Eesti omanikele kuuluva laeva tulevikku on tal aga usku. „Uue põlvkonna laev, väga kõva ja moodne.”
