Oli värav või ei olnud? Tehnika, tule appi!
(7)
John Terry lööb palli väravast välja, kohtunik lubab edasi mängida, ukrainlased ahastavad – kas see apsakas toob jalgpalli väravajoonetehnoloogia? foto: AFP, Reuters
Mitte ükski teema pole inglise vutisõbrale tuttavam kui vana vaidlus selle üle, kas pall ületas väravajoone või mitte. Alates 1966. aasta MM-i finaalist, kus inglaste äärmiselt kahtlane tabamus sakslastega kohtudes määrustepäraseks loeti, on see jutt Inglismaal ikka ja alati üles tõusnud.
Ka seekordsel EM-il ei saa läbi ilma väravajooneskandaalita ja muidugi on taas kord ühes peaosas Inglise koondis. Ukraina–Inglismaa alagrupimängu 62. minutil saatis Marko Dević palli inglaste värava poole. Puurivaht Joe Hartil ei õnnestunud nahkkera teekonda peatada ja pall lendas lati alla, kust kaitsja John Terry selle efektse löögiga välja tõi. Videokordused näitavad selgelt, et pall ületas õhus väravajoone täielikult, kuid ungarlasest vilemees Viktor Kassai pidas nõu joonekohtunikuga ja lubas mängul jätkuda.
Lausa vajadus
Ukraina fännid ja pallurid krigistasid hambaid, kuid teha pole enam midagi. Mängu tulemust tagantjärele ei muudeta, küsimus on vaid selles, millised tagajärjed sel eksimusel on jalgpalli tulevikku silmas pidades.
UEFA kohtunikekogu juht Pierluigi Collina ei aja tagasi – tegemist oli kohtuniku inimliku eksimusega. „Pall ületas tõesti väravajoone. Väga kahju. Oleks parem, kui sellist asja poleks juhtunud,” nentis endine kuulus vilemees, kuid ei saanud jätta mainimata, et kahes teises sellises olukorras sel EM-i finaalturniiril – Saksamaa–Portugali ja Itaalia–Horvaatia mängudes – on otsused õigesti langetatud.
FIFA boss Sepp Blatter on juba mitu aastat olnud seda meelt, et jalgpallis tuleks kasutusele võtta väravajoonetehnoloogia, mis lubaks kohe korrektselt otsustada, kui pall on ületanud väravajoone. Ka nüüd pole Blatter oma arvamust endale hoidnud. „Pärast eelmise õhtu matši pole väravajoonetehnoloogia enam lihtsalt mitte üks võimalus, vaid lausa vajadus!” säutsus jalgpalliboss Twitteris eile.
Kuid Euroopa jalgpallis niite tõmbav Michel Platini on alati igasuguse tehnika võidukäigu vastu olnud. Veel päev enne Ukraina–Inglismaa matši õigustas ta viie kohtuniku kasutamist tehnoloogiale toetumise asemel. „Viis kohtunikku näevad kõike. Nad ei võta vastu ühtki otsust, ilma et nad oleksid selles täielikult kindlad. Väravajoonetehnoloogia iseenesest ei ole probleem, kuid siis on vaja spetsiaalset tehnikat ka selleks, et kindlaks teha kõik käega mängimised väravaaalas, seejärel juba suluseisud ja nii edasi ja nii edasi. See ei lõppe kunagi!”
Eesti koondise endine väravavaht Mart Poom on siiski seda meelt, et tasuks tehnika appi võtta. „Huvitav, kui palju tõendeid on FIFA-le väravajoonetehnoloogia kasutusele võtmiseks vaja, et kohtunikud päästa?” küsis Poom. „Kastikohtunik oli täpselt joonel ja tema ei näinud seda. Jalgpall on traditsioonidega mäng, palju on kaalul, kuid Ukrainale tehti ülekohut. See ei tähenda, et nad võitnuks, kuid 1 : 1 pealt olnuks mäng sootuks teine.”
Rahvusvahelise jalgpalli nõukogu (IFAB), kes mängureegleid määrab, kohtub Kiievis 2. juulil just selleks, et arutada, kas võtta väravate lugemisel appi tehnika. Juba mõnda aega on nad katsetanud tennisest tuttavat kullisilmatehnoloogiat ja GoalRefi, mis põhineb palli sisse peidetud mikrokiibil. Pole võimatu, et üht neist kahest abimehest hakatakse kasutama juba detsembrikuus toimuval FIFA klubide MM-il Jaapanis.
Kuulsaid juhtumeid kahtlaste väravatega
1966 MM-finaal,
Inglismaa–Saksamaa
Inglaste kasuks 3 : 2 seisu toonud väravat arvestati, kuigi hilisemad kordused on näidanud, et pigem see ei ületanud väravajoont.
2005 Meistrite liiga poolfinaali teine mäng,
Liverpool–Chelsea
Esimene poolfinaal oli lõppenud väravateta viigiga, teises lõi Liverpool kahtlasena näiva värava, mida arvestati ja mis aitas Liverpooli finaali.
2010 MM-i finaalturniiri teise ringi mäng
Inglismaa–Saksamaa
Inglased olid 1 : 2 kaotusseisus, kui nad lõid sakslaste väravasse palli, mis sealt välja põrkas. Väravat ei loetud, inglased kaotasid mängu 1 : 4 .
