Muutumatu: Levadia ikka Florast üle!

Mängupildi ja väravavõimaluste tekitamise poolest polnud viimase nelja aasta Eesti meistermeeskonna Levadia ülekaal duellis mulluse Eesti karikavõitjaga eriti suur, aga võidutulemus 2:0 räägib ometi selget keelt. Et superkarikas ei kuulu Levadia kõige ihaldatumate trofeede sekka, kinnitab tõik, et Eesti esiklubi sai selle oma valdusse alles üheksa-aastase vaheaja järel.

„Jah, peale au ja kuulsuse polnud meil tõesti midagi kaalul,” tõdes teisel poolajal vahetusest sekkunud poolkaitsja Eino Puri, kes lõi 82. minutil võitjate teise värava. „See oli nagu treeningmäng – ainult selle erinevusega, et lõpus anti ka karikas.”

Levadia haaras Sportland Arena tehismuruväljakul 56. minutil oh­jad, kui nurgalöögi järel oli täpne keskkaitsja Igor Morozov. Kaotusseisu jäädes ründasid floralased kohati eriti innukalt, aga Levadia puurilukk Sergei Lepmets tegutses sedavõrd kindlalt, et päästis paaril korral palli väravajoonelt.

Flora keskkaitsja Teet Allase sõnul lubati Levadial lüüa liiga lihtsad väravad, mida oleks parema õnnestumise korral saanud vältida. „Väravad sündisid olematutest olukordadest,” leidis Allas. „Plaanisime mängida mõnuga ja proovida seni trennis tehtut. Osaliselt tuli välja, osaliselt mitte.”

Võib-olla nappis Floral ka õnne – tabas ju üks kaotajate pealelöök avapoolajal Levadia väravaposti.

„Meie ajame oma, Flora oma asja,” ütles Puri, kui Eesti Päevaleht palus tal võrrelda meeskondade seisu hooaja alguses.

„Eks rühime neist ikka natukene ees, sest oleme nüüd juba viis viimast omavahelist kohtumist võitnud,” jätkas ta. „Flora toetub endiselt väga noorele koosseisule, meie suutsime hoida segu vanematest ja kogenud meestest ning noortest tulevikutegijatest. Siia ehk ongi koer maetud: Flora tunneb praegu tõsiselt puudust välismaale siirdunud põhikeskväljamehest Martin Vungist ning väravakütist Vjatšeslav Zahovaikost.”

Levadia kahe hooaja vahelised koosseisumuutused, millest kõnekaim oli Eino Puri kaksikvenna Sanderi kolimine Kreeka meistriliiga klubisse Larissa, ei avaldavat meeskonna mängule nii suurt mõju.

„Meil peaks lahkujaile väärilisi asendajaid leiduma küll,” uskus Eino Puri. „Loodan tänavu ise üks neist väärilistest asendajatest olla, et hiljemalt pärast hooaja lõppu ka ise välisklubisse pääseda.”

Viimane kontrollmäng

Superkarika jahtimist ei pidanud kuigi oluliseks ka Levadia peatreener Igor Prins, kes nimetas hooaja esimeseks kohtumiseks alles homset meistriliiga avavooru heitlust Narva Transiga. „Meile oli see viimane kontrollmäng. Hea, tugev võimetekontroll enne hooaja algust,” märkis Prins Soccernet.ee-le.

Hooaja alguse mängud kõvadel ja libedatel kunstmuruväljakutel ei luba pallureil oma võimetelaegast täielikult avada.

„Eks mängupilt oli suhteliselt võrdne, sest tingimused ei lubanud kummalgi meeskonnal väga ilusat mängu näidata,” selgitas Puri. „Libedal platsil tuleb keskenduda vaid võitlusele – ladusat söödumängu ja nauditavat tegutsemist enne muruväljakutele kolimist Eestis kahjuks ei näe. Seni saab otsustavaks see, kellel on suurem tahtmine ja kes suudab end rohkem üles kütta.”

Kuigi Prins pidas superkarikamängu oluliseks vaid treeningu seisukohalt, võttis ta oma meeskonna koosseisu vaadates heitlust siiski päris tõsiselt.

„Me ei tulnud mängima noortega, vaid põhituumikuga,” selgitas juhendaja Soccernetile. „Kasutasime seda kohtumist võimalusena oma mängu parandada. Paranemismärke oligi näha. Loodetavasti muutume edaspidigi mäng-mängult aina pare­maks.”