MM-i neljas naine Ksenija Balta medalit taga nutma ei jää
Naiste kaugushüppe finaal oli möödunud aasta parima naissportlase Ksenija Balta jaoks täis erinevaid emotsioone – mõnda aega häda teinud põlv pidas kenasti vastu, sündis hooaja parim tulemus, kuid pronksmedali napsas nina eest brasiillanna Keila Costa.
„Võtan vastu õnnesoovid neljanda koha eest, kuid eks natuke näris mind pärast võistlust ka pettumustunne, sest kolmanda koha naine hüppas sama palju kui minagi,” tõdes Balta. „Kuid kindlasti annab rahuloluks põhjust teadmine, et tegin tiitlivõistlusel oma hooaja parema tulemuse ning samuti ei andnud põlv kordagi tunda, võiks lausa öelda, et see pidas ülihästi vastu,” lisas mullune Euroopa sisemeister.
Balta hoidis pronksikohta viimase katseni, nii tema kui ka Costa olid lennanud 6.63 kaugusele. Ent konkurent suutis täpselt samasse auku kukkuda ka viimasel üritusel, eestlanna paremuselt teine katse oli 6.61.
Balta kinnitusel jäi tal viimasel üritusel paku tabamisel lausa 15 sentimeetrit varu – sentimeetrist oleks piisanud pronksiks, viiest hõbedaks ja kaheksast kullaks –, aga see on juba puhas spekulatsioon.
Doha jäiga rajaga Balta sõbraks ei saanudki, kuid olud olid kõigile võrdsed „Oleksin pidanud ilmselt mõnda aega hallis elama, et nende tingimustega hästi kohaneda,” naeris Balta. „Nii naiste kui ka meeste tulemusedki näitasid, et midagi oli valesti, isegi mullu Torinos pidi kuldmedali võitmiseks kaugemale hüppama,” lisas ta. Samuti häiris paljusid võistlejaid kummaline tuul. „Väga veider, kuid konditsioneerisüsteemist puhuv õhk tekitas vastutuules jooksmise tunde,” lisas ta.
Balta treener Andrei Nazarov sõnas, et kuigi juhendajatele anti võimalus privaatselt võistlust jälgida, ei olnud sportlasi korralikult näha. „Ette jäid teivashüppajad, kohtunikud, telemehed, nii meil ei olnudki head ülevaadet, et hoolealuseid aidata,” arvas ta.
Kas või kohe trenni!
Balta, kes täitis Doha MM-i normi lisaks põhialale ka 60 m jooksus ja 60 m tõkkedistantsil, sõnas, et ülearu väsinud ta ei ole – piisab paarist puhkepäevast, et siis juba hakata laduma vormi kevadeks. „Praegu on enesetunne nii hea, et läheksin kasvõi kohe homme uuesti trenni,” sõnas maailma neljas kaugushüppaja. „Medalit taga nutma ma ei jää, ehk on järgmine kord ka õnnejumalanna meie poolt,” sõnas kaugushüppaja, kes viimasel kolmel tiitlivõistlusel on võitnud esikoha (Torino sise-EM), kaheksanda koha (Berliini MM) ja neljanda koha. Pole paha!
Maailmameister Brittney Reese tõdes, et kindlana ei võinud ta end hetkekski tunda. „Igaüks finalistidest oleks võinud asjaolude kokkusattumisel üle hüpata minu tulemuse 6.70,” rääkis Reese. „Ise tahtsin näha numbreid 6.80–6.90 vahel, kuid praegu võin öelda vaid üht – hea on olla taas maailmameister,” lisas ameeriklanna, kes triumfeeris ka suvisel MM-il Berliinis.
Tiitlikaitsja Naide Gomes Portugalist kaotas võitjale kolme sentimeetriga. „Kummaline finaal oli,” tõdes Gomes, kes veel kuus aastat tagasi võitis sise-MM-il kuldmedali viievõistluses.
Arvamus
Erich Teigamägi,
EKJL-i president
Hindan lõppenud MM-i igal juhul positiivselt, sest naised andsid põhjuse kaasa elada. Maris Mägi ja Ksenija Balta jõudsid eelvõistluselt edasi, Anna Iljuštšenko hüppas enda kohta tavapärase tulemuse, kuid ei läinud ka alt. Balta kaugushüpe oli üle pika aja väga pingeline võistlus – iga katse järel sai analüüsida olukorda, sest pidevalt midagi muutus. Seekord ei olnud ka õnn meie poolel, tase oli meeletult ühtlane, kuus naist mahtusid üheksa sentimeetri sisse. Eraldi tahaksin kiita Marist, kes jooksis endast kiiremate naistega võrdselt ja mitut ka edestas.
 |
  |
 |
