„Läbi hammaste urisedes” sündinud, nüüd olümpiafinaalis

Aasta tagasi raskustega Eesti parimatest sõudjatest kokku pandud neljapaat on ilmselt oma sündi õigustanud juba tänasesse olümpiafinaali jõudmisega. „Ega keegi õnnelik olnud,” meenutas sõudeliidu president Rein Kilk päeva eelmise suve lõpust, mil otsus sündis. „Aga see on toiminud! See on hea paat, liikuv paat! Ja poisid said aru, et see oli õige otsus. Ma arvan, et seda võib nüüd juba kindlasti öelda, et oli.”

See oli suvelõpuõhtu Pärnus Hahni pubis, kui laua taha kogunesid Kilk, treener Matti Killing ning viis sõudjat. Kohal olid viimased aastad kahepaadil koos veetnud, 2009. aasta MM-il pronksile sõitnud ning koos ka Londoni olümpiale sõita plaaninud Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Laua taga istusid veel Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä ja Vladimir Latin – kolm meest, kelle ümber medalitele sõita suutvat neljapaati ei olnud õnnestunud kokku panna. Tipptasemel olid mehed kõik, aga aasta enne olümpiat pisut ripakil, kui otse öelda.

Ettepanek meestele oli selge – neli parimat sõudjat peaks istuma ühte paati. Kilgi sõnul ei soovitud seda sammu teha käsukorras, aga tol hetkel tundus aeg küps, et mehed võiks plaaniga ise nõustuda. „Eks nad urisesid läbi hammaste. Kuidagi vaikimisi see toimus,” ütles Kilk aasta hiljem aastataguse päeva kohta.

Õige otsus

Urisesid, aga kokkulepe sai paika – ees seisnud MM-il pidid Taimsoo ja Raja medalit püüdma veel kahepaadil, Jämsä ja Endrekson olümpiapiletit neljapaadil koos kahe noorema kolleegiga. Aga alates EM-ist pidid mehed neljakesi kokku istuma ning sel moel olümpiani välja minema. Kui üldse mingi aga õhku jäi, kadus see siis, kui Raja ja Taimsoo ei jõudnud MM-il kahekesi finaali, neljapaat isegi poolfinaali mitte. „Täna me õnneks teada ei saa, mis oleks saanud, kui me jätkanuks seniste koosseisudega kuni olümpiani,” ütles Killing eile, kui paatkond valmistus viimaseks finaalieelseks treeninguks Dorney järvel.

„Mis oleks tolle variandi puhul aga kindel olnud – Tõnu ja Andrei tahtnuks ka olümpiale. Mis tähendab, et kaks kahepaati oleks hakanud omavahel verd valama. Ja kes teab, kui kaua. Tekkinuks samasugune olukord nagu Itaalial, kus kaks paarisneljast konkureerisid viimase MK-etapini. See, kes seal lõpuks kolmanda koha sai, ei pääsenud siin olümpial finaali. Nii et reaalsusele mõeldes tegime õige otsuse. Oleme ikkagi finaalis. Asi on õige olnud,” sõnas treener.

„Teades nende meeste hingeelu – nad oleks end koduses konkurentsis ribadeks tõmmanud,” lisas Kilk.

Sõudeliidu presidendi Kilgi sõnul oli neljapaadi sünnile toetavaid argumente lisaks koduse nn verevalamise vältimisele veel. Esiteks tundus tõenäoline, et see nelik sobib kokku – 2006. aastal sõideti Jüri Jaansoni haigestumise järel end selsamal Dorney järvel MM-il pronksile. Koosseisust kolm meest on samad, vaid Igor Kuzmini vahetas välja Taimsoo.

Suure paadi võlu

Teise põhjusena tõi Kilk välja meeskonnatöö. „Suurem paat tähendab ka rohkem medaleid. Et ei peaks, nagu Toots ütles, justkui rosinaid saia seest otsima. See on suure paadi võlu. Meeskond on ikka parem riigi esindaja kui üksik võistleja,” ütles ta.

Samas oli otsusel ka valusaid nurki – Latin jäi omaette tulutult ühepaadiga üritama, Endreksoni ja Jämsät juhendanud treener Tatjana Jaanson jäi kõrvale. Ei otsustajad ega sportlased ole aga pidanud tol augustipäeval tehtud valikut ilmselt kahetsema: EM-il sõideti hõbedale. Tänavu pole kolmel MK-etapil kordagi finaalist välja jäädud.

„Alates hooaja esimesest etapist on olnud tunne, et see paatkond on saanud end maailmatasemel liikuma. Keeruliseks tegi asja võib-olla vaid see, et pidime esmalt koha OM-ile välja sõitma,” sõnas Killing.

Mai lõpus Luzernis saadi Londoni-pileti kindlustamisega siiski hakkama närvikuluta. Aga mitte et see kõik lihtsalt oleks sündinud. Erinevalt Killingust tunnistas Kilk, et kartis mõnda aega, et kaks paari ei klapi omavahel kokku. „Nad olid ikkagi olnud võitluspaarid. Neil on vanusevahe. Kui EM oli läbi, ütles Tõnu, et valmistuvad aasta algul Andreiga eraldi Tatjana [Tatjana Jaanson, Endreksoni ja Jämsä treener – toim] plaanide järgi. Kartsin, et asi võib rebeneda – nagu enne Pekingi olümpiat, kui Jürka [Jüri Jaanson – toim] ja Endrekson äkitselt oma teed läksid,” selgitas Kilk. „Aga eks kõik tajusid, et selles koosseisus peitub midagi. Kui kaks trenni oli tehtud, ütles Kaspar, et ta kohe tunneb, kuidas Tõnu tõmbe ajal käib paadist pinge läbi,” lisas ta.

Samas ei klappinud meeste sõudetehnikad ja füüsilised omadused alguses ideaalselt kokku. Nii tuli Killingul kohendada pisikesi nüansse Endreksoni ja Jämsä sõudetehnikas. Appi võeti biomehaanikaaparatuur, selgitamaks välja kõige probleemsemad kohad, kus tõmbekõver vale või tõmme hilineb.

„Need on kõik väikesed nüansid. Lõpuks tuleb aer ikka vette panna ning mõõdukalt ja sünkroonselt enda poole tõmmata. Kõvasti tõmmata oskab igaüks,” selgitas Killing. „Eks see ole olnud selline enda kallal norimine. Aga mehed on ära kannatanud mu jorisemise. Seda on olnud küllaltki mõnus vaadata.”

Kuid ikkagi kimbutasid paatkonda viimasel hetkel mured – olümpiaeelsel MK-etapil oldi vastutuules koostööga püstihädas. Üleeile Etonis saadi aga poolfinaalis sellestki üle. Ületamiseks on jäänud veel viimane takistus. Täna Eesti aja järgi kell 13.30. Viiendal rajal viie rivaali vastu.Neljapaat läheb täna medalit püüdmaAndrei Jämsä
••Võitis koos Endreksoni, Leonid Gulovi ja Jüri Jaansoniga paarisaerulisel neljapaadil MM-ilt pronksi juba 2005. aastal. Lisaks on Jämsä võitnud neljapaatidel veel ühe MM-i pronksi, EM-idelt on tal kuld ja hõbe.

Allar Raja
••Mitmekordne Pärnu aasta sportlane on tiitlivõistlustelt võitnud igat karva medalit kaks korda. MM-idelt on tal pronksid, EM-idelt kaks kulda ja kaks hõbedat. Neljal korral on ta istunud samas paadis Taimsooga, kolmel korral Endreksoni ja Jämsäga.

Tõnu Endrekson
••Nelikust ainus, kellel on olemas olümpiamedal. Neli aastat tagasi Pekingis võitis Jüri Jaansoniga paarisaerulisel kahepaadil hõbeda. Tiitlivõistlustelt veel juurde kolm MM-i pronksi ja EM-i kuld ning hõbe.

Kaspar Taimsoo
••Viljandis sõudjaks sirgunud Taimsoo auhinnakapis ripub 2009. aastast koos Rajaga võidetud paarisaerulise kahepaadi MM-pronks. Erinevatelt EM-idelt on Taimsoo võitnud kolm hõbedat ja ühe kuldmedali.

Pärt TalimaaKommentaarKõik kuus paati lähevad finaali medali peale sõitma

Matti Killing
treener

Täna Etonis Dorney järvel finaalsõitu alustava Eesti neljapaadi treener Matti Killing on kindel, et medalimõtetega lähevad starti kõik kuus paatkonda, ning isegi eeldatavad soosikud Horvaatia ja Saksamaa pelgavad kõiki vastaseid.

„Olen veendunud, et ka Horvaatia ja Saksamaa kardavad teisi. Kes endale juba medali kaela riputab, see kõrbeb kindlasti. Medali peale lähevad finaalis kõik kuus paati sõitma,” rääkis Killing enne Eesti paadi viimast finaalieelset treeningut.

Killingu sõnul võivad Horvaatia ja Saksamaa olla küll läbi hooaja ning ka senises kahes olümpiasõidus selgelt kaks parimat paati, ent see ei tähenda kaugeltki, et nad oleks olümpiafinaalis löömatud.

„Alles täna [eile – toim] oli Itaalia paariskahene, kelle peale üldse keegi ei panustanud, kullale päris lähedal. Musti hobuseid on ka meie finaalis. Kõige nõrgema ajaga finaali saanud Poola on liikunud siin samuti ülesmäge. Iga vastast tuleb karta,” ütles Killing.

Tema sõnul on peamine, et neli meest suudaksid teha oma maksimaalse sõidu. „Kui see on sõidetud, siis on kõik hästi. Ja siis on näha, milleks sellest piisab. Pildituks pole end siin keegi sõitnud, aga kui palju kellegi sees veel on, seda on raske öelda.”

Eesti Päevalehe tellijale
täismahus artiklid nüüd ka veebis