Kui ohutu on joosta maratoni?

Maratonibuumi sünnimaad USA-d vapustasid paar nädalat tagasi jooksjate surmajuhtumid, mis sundisid küsima, kui ohutu on joosta pikki distantse ja kas maratoni ehk 42,195 km läbimine on tervisele kasulik. San Jose poolmaratonil surid 30. eluaastates mees ja naine, Detroiti poolmaratonil 26-, 36- ja 65-aastane mees. Nende sporti hindavate inimeste surma põhjus pole teada.

Statistika tõendab, et pikamaajooks pole siiski ohtlik ja surmajuhtumid on harvad. USA-s tehtud uuringu järgi esineb maratonil 100 000 inimese kohta 0,8 äkksurmajuhtumit. Veidi suurem risk on triatlonis – 1,5 äkksurmajuhtumit 100 000 inimese kohta. Ent näiteks risk surra suhkruhaigusse on 23 inimesel 100 000-st ja autoõnnetuses ühel inimesel 6700-st.

Hartfordi haigla kardioloogiaosakonna juht Paul Thompson, kes on osalenud Bostoni maratonil 1960. aastate lõpust ning on sama kaua uurinud ka harjutamise ja südamehaiguste seost, rahustas jooksusõpru: äsjased äkksurmajuhtumid pole midagi erakordset.

„Rääkisin juba 30 aastat tagasi, et edaspidi esineb kindlasti harrastajate seas surmajuhtumeid,” ütles Thompson ajakirjale Runner’s World. „Kehaline treening ja maratonijooks muutusid populaarsemaks, elanikkond vananes ning seetõttu suurenes ka surmajuhtumite tõenäosus.”

Terviseuuringu tähtsus

Maratonibuum on võtnud ulatusliku mõõtme, näiteks pühapäeval peetaval New Yorgi maratonil stardib 40 000 inimest, kuid taotlusi esitati mitu korda rohkem. Kõik rahvarohketel jooksudel osalejad pole võrdselt hästi treenitud, lõviosa neist läbib distantsi viie-kuue tunniga. Neid kannustab suur soov end kordki raskel katsumusel proovile panna, kuid paljud ei anna endale aru, mida keha suudab taluda.

Doktor Thompson on veendunud, et pidevatel harjutajatel on väiksem südamehaiguse risk kui mitteharjutajatel, kuid ta ei tea, kuidas mõjub pingerikas maraton.

„Maratoni läbimise või mõne muu pingelise harjutamise ajal suureneb risk surra südameataki tagajärel viis kuni seitse korda,” lausus doktor Thompson. „See risk on väiksem nendel, kes harjutavad kõige innukamalt ja rohkem, aga on suurem nendel, kes on pigem nn nädalavahetuse sõdalased ehk harjutavad korrapäratult. Teame ka seda, et korrapäraselt harjutajate risk saada südameatakki on 30 kuni 50 protsenti väiksem kui mitteharjutajatel.”

Võimalikest ohtudest hoidumiseks peaksid algajad enne harjutamist tegema terviseuuringu ja koormusproovi, mille põhjal saab anda soovitusi ja juhiseid treeningukava valikuks. Maratoniks valmistumine nõuab enesedistsipliini, visadust ja pühendumist. See ei ole hasartmäng, milles saab kaasa teha pärast uisapäisa otsustamist.

„Kõige tähtsam on kuulata oma keha signaale,” soovitas doktor Thompson. „Inimene saab sageli hoiatavaid signaale, peame õppima pöörama neile tähelepanu. Korrapärane mõõdukalt aktiivne harjutamine on teie tervisele kasulik, kuid see on ainult üks pusletükk. Tähtis on hoolitseda kogu eluviisi eest – jälgida toitumist, mõõta vererõhku ja kolesterooli. Need on haiguste ennetamises olulised.”

Pealegi, toonitab jooksusõbrast arst, ei valmistu te ju olümpiamängudeks! „Te ei pea olema konkurentsivõimeline tipptasemel,” nentis doktor Thompson. „Te võite joosta maratoni aeglaselt, just nii, nagu teile meeldib. Te võite joosta seda oma lõbuks.”