Ksenija Balta: EM-i medal on esialgu vaid unistus

Tõsi, rekordit ei sündinud ja tasuks oli seekord veel Eesti meistrivõistluste kuldne medal, kuid seeria oli muljetavaldav. Mullune kaugushüppe Euroopa sisemeister kordas kahel katsel riigi rekordit 6.80, ka kolmas mõõtmisele läinud hüpe oli pikk – 6.72.

„Eks natukene jäi kripeldama, et sentimeetrit juurde ei tulnud, kuid seeria oli ju hea,” rõõmustas Balta. „Võtsin julguse riskida, üks üleastumine oli suur, kuid teised väga napid.”

Tõepoolest, üks üleastutud hüpe näis väga pikk, Balta uuris pikalt pakku, kuid telepilt fikseeris siiski napi puute. „Ka kohtunik ütles, et jalg pigem libises lubamatule alale. Hüpe oli pikk, see on fakt – ma ei oska öelda, kas 6.90 või rohkem või vähem. Mõõdikud olid nii asetatud, et päris täpselt pikkusest aru ei saanud, ka esimese hüppe puhul tundus, et lendasin veidi kaugemale kui 6.72,” lisas ta.

Balta senine hooaeg on vigastuse tõttu kulgenud üle kivide ja kändude. Enne Eesti meistrivõistlusi osales ta Teemantliiga etapil New Yorgis, kus sai kirja 6.59, ja nädala eest Barcelonas peetud õhtumiitingul 6.58.

Seega oli jalahädadega võidelnud Baltale kõige olulisem koguda kümme päeva enne Euroopa meistrivõistluste algust enesekindlust.

„Minu füüsiline vorm on hea, täna (laupäeval – toim) sain ka enesekindluse tagasi, tean, et suudan pingutada,” sõnas Eesti rekordinaine, kes osales ka 200 meetri eeljooksus, saades kirja aja 23,73. Et aga jooksu finalistid toodi staadionile samal ajal, kui Balta alles oma viimaseks kaugushüppekatseks valmistus, loobus ta teise meistritiitli püüdmisest.

„Leppisime kokku, et kui olen kolme esimese katsega väga hea tulemuse kirja saanud, lähen jooksma. Kuid avakatse 6.72 järel tundsin, et suudan veel kaugemale hüpata,” rääkis Balta. Otsus õigustas end igati – 6.80 hüppas Balta just viiendas ja kuuendas voorus.

Edetabeli seitsmes

Ent nüüd pole muud, kui nädal aega vormi hoida ja esmalt nädala pärast teisipäeva hommikul ja siis kolmapäeva õhtul lennukat hüpet näidata.

„Selge on, et kümne päevaga mingit imet korda ei saada. Andsin jõudu ära, nüüd tuleb see tagasi võtta,” arvas Balta. Barcelona EM-i eelvõistlus on Eesti aja järgi 27. juuli keskpäeval ja finaalvõistlus päev hiljem kell 21.

„Medal on praegu veel ilus unistus, esmalt pean läbima kvalifikatsioonivõistluse,” tõdes Balta, kellel on valusalt meeles mullune Berliini MM-i eelvõistlus. Mäletatavasti sai eestlanna seal esimesel katsel nulli, teise tõukas kaugelt paku tagant (6.23). Alles kolmanda katse 6.59 viis ta tosina parema sekka.

„Berliin andis hea õppetunni, eelvõistlusesse jäi väga palju energiat ja nii olin põhivõistluse lõpus täiesti tühi,” meenutas Balta.

6.80-ga jagab Andrei Nazarovi õpilane Euroopa edetabelis Naide Gomesiga (Portugal) seitsmendat kohta – ettepoole jääb viis venelannat ja Nastassia Mirontšjak Valgevenest.

„EM-il on medalile viinud tulemused väga erinevad, näiteks nelja aasta eest Göteborgis andis pronksmedali 6.69,” lausus Balta, kes sõidab Kataloonia pealinna vahetult enne võistluste algust.

„Laagerdama ma enam kuskil ei hakka, sealse staadionikattega pole ka vaja harjuda, kuumus on kodus veel hullem kui Barcelonas ning linna olen ka juba varem näinud, nii et jalutama ka ei pea,” naeris Balta.

Balta näis nädalavahetusel väga lõdvestunud, enesekindel, jooks oli elegantne ja kiire, hüpe terav. Küm­me päeva enne aasta olulisemat starti oli ta nii hea, et pöidlahoidjad võiksid vargsi loota medalit. O

Tõnis Sahk tundis jälle hüppamisest mõnu

Kaks suve tagasi püstitas Tõnis Sahk Kadrioru staadionil kaugushüppes isikliku rekordi 7.99 ja vaid kuus sentimeetrit lahutas olümpianormist. Peagi tuli opereerida Achilleuse kõõlust ja hääbus arengušanss. Laupäeval rõõmustas Sahk Kadriorus taas Eesti meistrina.

Bigbanki Kuldliiga etapil Kohilas saadud 7.38 jättis 27-aastasele sportlasele küsimärke ja hellavõitu jala tagakülg tekitas pelgu. Ometi tõi teise vooru hüpe 7.72 Andrei Nazarovi hoolealusele kindla esikoha.

„Kas üleastutud katse võis olla 7.80–7.85, see ei maksa midagi,” lausus Sahk, kes tundis reie tagaküljelihases pinget ning loobus kolmest viimasest katsest ja EM-normi 7.90 jahtimisest.

„7.90 polnud praegu jõukohane,” nentis Nazarov. Ent Sahk sai portsu enesekindlust visalt edasi töötada.

Miks mitte võtta sihikule 2011. aasta MM ja edasi ka olümpia. Ometi tegi kergejõustikuliidu ju­hatus Sahale viisakusavalduse ja valis ka tema EM-ile sõitjate hulka. Lähtealus: paranev hüppevorm.