Kruglov kolib Moskvas Brežnevi vanasse korterisse

Laupäeva õhtupoolik. Venemaa kõrgliiga liider Moskva Lokomotiv on alistanud teise sama linna klubi Spartaki 2:1. Mõlema meeskonna mängijad on duši alt läbi käinud ja väljuvad Lužniki staadionihoonest.

Tuleb hiljuti Tallinna Levadiast Lokomotivi müüdud Dmitri Kruglov. 21-aastane pallur asetab spordikoti meeskonna bussi ja jääb sõiduvahendi ette seisma. “Dima, Dima!” hõiskavad mõne meetri kaugusel piirdeaia taga ootavad fännid. Kruglov heidab vutifännidele uuriva pilgu, kissitab silmi ja jagab pöidlahoidjatele kümmekond autogrammi.

Muide, autogrammi ei küsita ainult jalgpallurite käest. Nädalavahetusel Moskvas Venemaaga võrkpalli Euroopa liiga mänge pidanud Eesti koondislased ütlesid naljaga pooleks, et pole kogu karjääri jooksul nii palju autogramme jaganud kui nüüd kahe päeva jooksul.

“Niisugune atmosfäär on palju huvitavam. Ajakirjanikud tunnevad mu vastu üllatavalt palju huvi,” muheleb Kruglov. “Olen intervjuude andmisest väsinud. Aga nii kuulus ma veel pole, et tänaval ära tuntaks.”

Pruudiga telefonisuhe

Pärast kohtumist sõidavad mängijad koju või pooletunnise autosõidu kaugusel asuvasse meeskonna treeningbaasi. Kruglov kasutab teist võimalust sel lihtsal põhjusel, et korterit tal veel pole.

Aga õige pea annab klubi Kruglovile kahetoalise elamispinna võtmed. “Asub see kesklinna lähedal Kutuzovski prospektil. Kunagi elas seal ka Leonid BreĻnev,” teab Kruglov.

Moskva äärelinna vaikses eramajade rajoonis asuvas baasis pole midagi üleliigset, kuid kõik mis vaja: jalgpalliväljak ning jõusaal, bassein, söögisaal ja mängijate toad klubihoones. Ala on aiaga piiratud ja sissepääsu ees on valvuriputka ja tõkkepuu.

Suvalistel inimestel sinna asja pole. Kruglovi käsutuses on tüüpilise hotellitoaga sarnanev ruum kahe voodi, televiisori, paari laua ja mõne tooliga.

Venemaa metropoli tuli Kruglov üksinda. Tallinnas õppiva ja töötava pruudiga suhtleb ta telefonitsi. Et Venemaal mobiiliga helistada, peab enne operaatori arvele raha kandma. Kruglov pole seda veel teha jõudnud ja senised kõned on peetud eesti numbri pealt, mis pole teadupärast odav lõbu. “Ootan hirmuga arvet,” lausub Kruglov vaikselt.

Söögitegemisega pole Kruglov seni pidanud pead vaevama, baasis hoolitsevad selle eest kokad. Korteris tuleb ninaesise pärast ise hoolt kanda. “Liha prantsuse moodi teha ei oska, kuid makaronide keetmisega saan hakkama,” kinnitab Kruglov.

Puhtalt vene keelt rääkival Kruglovil suhtlemisega raskusi ei teki. Tundub, et parema meelega annaks ta intervjuud just vene keeles.

Staaritsejaid pole

Kas teisse suhtutakse meeskonnas kui eestlasesse või kui oma poissi? “Mind võeti hästi vastu. Mulle ei meeldi sedasorti küsimused,” tahab Kruglov teema lõpetada, kuid lisab viiv hiljem: “Meeskonnas staaritsejaid pole. Mängijad teavad, et nad on populaarsed, kuid kõik käituvad väga tagasihoidlikult.”

Hüpet valitseva Eesti meistri Tallinna Levadia ridadest idanaabri parimasse klubisse, mis mängib ka Meistrite Liigas, peab Kruglov pigem üllatuseks kui karjääri loogiliseks jätkuks.

“Ma ei teagi täpselt, miks peatreener Vladimir Eštrekov mind tahtis. Ta ütles, et olin Sotši treeninglaagris hästi mänginud,” lausub Kruglov. “Sõltuvalt vastasest tegutsen vasakkaitsja või poolkaitsja kohal. Endale meeldib kaitses mängida, sest olen seal harjunud.”