Kowalczyki hooldeboss Mets: ma ei sobiks Kristina tiimi

Kohe pärast laupäevase võistluse lõppu asusid eestlased asju pakkima, et Kowalczyki hooldetiimi inventar saaks kibekiiresti cargo’ga Euroopasse toimetatud. Pühapäeva hommikul kohaliku aja järgi kell 7.15 istusid mehed juba ka ise lennukisse, et täna Tallinnas maanduda ja mõni päev perega veeta.

„Hooaeg pole ju lõppenud,” tõdes Kowalczyki hooldetiimi boss Mets tähendusrikkalt, kui leidis Poola koondise hooldekabiinis vallandunud võidupeo vahel aega ka Eesti ajakirjanikega suhelda.

„Saame natukene kodus olla ja siis sõidame kohe Lahti MK-etapile,” jätkas ta. „Ihaldatud olümpiakuld on nüüd küll käes – mulle kolmas pärast Andruse (Veerpalu – toim) triumfe Salt Lake City ja Torino olümpial –, aga Justynal on veel palju mängus. Tal on ju kõik võimalused võtta tänavu MK-sarjas kõik kolm kristalltrofeed: nii üldvõitja, distantsisõitude kui ka sprindi parima gloobus.”

Kowalczyk võitis MK-sarja ka eelmisel hooajal, lisaks Liberecis teenitud kahele MM-kullale, aga siis aitas Mets veel Eesti koondist. „Kuigi Justynal on maailma karikas juba olemas, tahaksime ka meie Peebuga nüüd seda endale,” ütles Mets.

Whistleri radadel kulla, hõbeda ja pronksi pälvinud Kowalczyk, kes krooniti pärast 1972. aastal Sapporos suure mäe suusahüpped võitnud Wojciech Fortunat alles teise Poola sportlasena taliolümpiavõitjaks, premeerib eestlastest abilisi nii-öelda vastavalt südametunnistusele.

„Lepingutega pole meile preemiad ette nähtud – see on puhtalt Justyna isiklik otsus,” kinnitas Mets, kelle jätkamine Kowalczyki tiimis tundub pärast aprillis lõppevat aastast kontrahti juba sama hästi kui kindel. „Eks see olümpiaedu pidigi tulema, sest selle nimel olen juba aasta otsa tööd teinud. Eesmärk, kuld ja lisaks muud medalid, sai kenasti täidetud. Justyna olümpiavõit ei tekita minus suuremaid emotsioone kui Andruse võidud – kõik need on hooldemehele ühtmoodi magusad.”

Šmigun-Vähi tiimi apsud

Mets, oma ala vaieldamatu proff, tunneb siiski kibestumust, et Mati Alaveri juhitud Eesti koondis talle eelmisel kevadel ust näitas. Samamoodi ärritab Metsa Kristina Šmigun-Vähi abikaasast mänedžeri Kristjan-Thori otsus talle pärast Eesti meeste koondisest lahkumist tööd mitte pakkuda.

„Jah, kui oled mingil hetkel tööta, siis sobiks iga ots, aga nüüd tuleb öelda, et sellises tiimis töötamine nagu praegu saab olla iga hooldemehe eesmärk,” lausus Mets.

Ta selgitas, et 30 km sõidu vältel kaks korda boksis käinud Kowalczyk sõitis kogu distantsi määrdega suuskadega. Need toimisid proovimisel paremini kui karestuspõhjaga no wax-suusad.

„Kristina seevastu startis määrdeta suuskadega – ju ei leitud talle piisavalt head lahendust,” lahkas Mets Šmigun-Vähi tiimi ebaõnnestumist. „Aga eks meiegi oleme oma tiimis tagantjärele targad. Julgen väita, et Justyna pidanuks esimeste suuskadega lõpuni sõitma! See paar toimis piisavalt hästi, kuna varahommikune lumesadu läks võistluse eel üle vihmasajuks, mis muutis olud ühtlaseks. Meil oli sobiv määrdevariant leitud juba poolteist tundi enne starti.”

Metsa sõnul toimis Kowalczyki boksipeatuste taktika nii, nagu enne starti kokku lepiti – vastupidiselt Šmigun-Vähile, kes muudkui otsis ja otsis parimat lahendust. „Justyna kasutas esimesed ja viimased 10 kilomeetrit ühte suusapaari, vaid sõidu keskel olid tal teised suusad,” selgitas Mets.

Ja siis hakkas tulema… „Kristina tiimi hädad algavad sellest, et kui suusad on juba ära proovitud, siis keegi ütleb, et peaks veel midagi neile alla panema,” põrutas Mets. „Asjad on täpselt nii, et keegi vaatab hooldekabiinis lakke ning teeb ilma määret ja suuski proovimata väga riskantse otsuse.”

Metsa sõnul välistaksid tema töötamise Šmigun-Vähi tiimis põhimõttelised erimeelsused. „Ma ei sobikski enam Kristina hooldetiimi,” tõdes ta. „Juba Ramsau MM-il 1999 oli selline olukord, kus ilm oli vesine ja sadas lund, aga Kristina tiimi pealik arvas, et suuskade alla tuleb panna enne järele proovimata asja. Mõistagi oli asi p….s.”  Rahu, ainult rahu, tahaks öelda. Sel olümpial võtsid ju kõik oma, nii Kowalczyk kui ka Šmigun-Vähi.