Kommentaar: Võit lasti käest liiga lihtsalt

                 
Kommentaar: Võit lasti käest liiga lihtsalt
RAUNO VOLMAR
Reedese Itaalia-mängu kahetiste emotsioonide pealt oli eileõhtust sõprusmängu Usbekistaniga män­gima minna ilmselt sama hea kui vaatama.

Reedene napp kaotus jättis kõik piisavalt näljaseks, lisaks kannustas soov saada koduplatsil enne järgmist rasket valikmängu kirja üks hingekosutav võit. Paraku lasti see liiga lihtsalt käest.

Pallurid näisid tahtmist täis ning hoidsid mängutempot puhuti üsna isukalt ülal. Jätkus Itaalia-mängul näidatud rünnakuhoog, mis oli muidugi ka vastase suhtelist võrdsust arvestades igati mõistetav käik. Kuigi päris ülekaalu eestlased usbekkide üle ei saavutanud – nagu näiteks Fääri saarte mängus, mis kulges Eesti koondise taktikepi all –, olid sinisärgid siiski selgelt aktiivsem pool. Nii nagu see kodumurul ja sõprusmängus olema peabki.


Samas tuleb nuriseda kaitsetöö üle. Itaalia kohtumine juba näitas, et tugevamad tiimid meile apse ei kingi. Paaril korral maandus ka usbekkide pall Eesti karistusalas liigagi ohtlikult tühjas kohas ning meie meeskonna õnn seisis vaid selles, et seal ei sattunud olema ka ühtegi vastast. Aga ikkagi leidsid külaliste kolmest tabamusest kaks tee väravasse meie eksimuste tõt­tu. Need ei olnud vältimatud väravad!

Mis teil viga on?

Rõõmustamise kõrval pidi liiga palju kurvastama. Hea oli, et mõne palluri aktiivne tegutsemine, eriti muidugi Konstantin Vassiljevi oma, andis tunnistust sellest, et mängu ei tahetud niisama ära kinkida. Pealelöökide rohkus – ka nende, mis võrku ei maandunud – näitas, et paar aastat tagasi soiku vajunud ründetöö toimib taas. Aga kohati tegutseti platsil liiga lohakalt, ligadi-logadi taktikaga. Selle taha takerdus ka võit, mis nullis ära teisal tehtud tubli töö.

Veel üks asi. Moodsa meedia kangelasi tsiteerides tahaks Eesti vutifännidelt küsida: mis teil viga on? Staadionile oli tee leidnud napilt üle 2000 pealtvaataja – aga kuhu need ülejäänud 8000 jäid, kes reedel Itaalia mängu kaemas olid? Kas tõesti meelitas neid staadionile vaid kuulus vastane? Tulemata jätmiseks oli vähe õigustust: õhtu oli üsna soe, mäng mõistlikul ajal ning vastanegi võidetav. Koondis teeb kohati vigu, aga siiski areneb. Fännid aga teevad vähikäiku, jättes kas staadionile tulemata või ronides sinna, kuhu neid üldse ei vajata.

Arvamus

Tarmo Kink

jalgpallur

Mängust jääb küll pigem positiivne emotsioon, ent samas oleksime võinud siiski võita. Olime tegelikult Usbekistanist paremad. Lõpus jäi õnnest ka puudu, esmalt lõid vastased kolmanda värava meie kaitsja rikošetist ja pärast seda oli liiga vähe aega, et uuesti värav tagasi lüüa.

Eks ta oli selline jookse ja löö mäng,  ootasime ka suuremat kodupubliku toetust. Eriti kui kohtumist televisioonis üle ei kantud ning ilm oli ka ilus. Aga eks kodus ole ka mõnus olla.

Avavärava puhul jooksis Ats õigesse kohta ja nurgalöögist tuli mul hea terav tsenderdus välja. Puldiga ma talle palli pea peale ei suunanud. Itaalia mängu järel väga head tunnet ei ole, kuna enda arvates oleksin võinud rohkem mänguaega saada. Viimased kohtumised olen suhteliselt soliidselt mänginud, ent eks see oli treeneri valik. Pärt Talimaa


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta ei ole kommentaare
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised

Ilm

4 tunni prognoos:

-23 .. -26°C

Ilmast täpsemalt
Vaata.ee
-50%
100,- €
Seltskonnatantsud Vabariigi aastapäevaks! Tantsuõpe ...
Vaata
Vee- ja saunamõnud Viimsi SPA's! Päevane komplekspääse -40%


M-kindlustus
SMS laen