Neljatärnihotell lõunamaa mere ääres. Koridoris jooksevad sportlased, paksud kampsunid seljas, kapuutsid silmini. Ülejäänud higistavad saunas. Luksushotelli mugavuste nautimise asemel võtavad judokad ja maadlejad viimaseid pekke maha. Asjaosaliste sõnul on see ülemaailmne tavapärane vaatepilt, Eesti esikulturist Ott Kiivikas kutsub poisse mõistusele.

“Seda tehti sada aastat tagasi, kui puudus igasugune sporditeooria,” sõnas Kiivikas. “Aeg on edasi läinud, ei ole mõtet samade liistude juures istuda. Kui tahad tippsporti teha, pead mõtlema, kuidas kaalu kõige säästlikumalt alandada nii, et samal ajal võimed ei kannataks.”

Eesti judokoondise peatreeneril Aavo Põhjalal on selle kohta oma arvamus.

“Kulturistid võivad kaalu aasta ringi hoida, maadleja tahab süüa ka,” ütles ta. “Nii rumalat ettepanekut, et hoia kaal kogu aeg 66 kilo peal, pole ma veel ühegi sportlase suust kuulnud. Me ei räägiks siis enam mingist alandamisest, see olekski ju tavakaal.”

Sellegipoolest tunnistavad sportlased, erandiks Aleksei Budõlin, justkui ühest suust, et vaimselt võtab dieet ja higistamine läbi.

“Minu organismil pole kaaluga mingeid probleeme. Iga trenniga läheb maha kolm ja pool kilo,” sõnas Budõlin.

Kreeka-rooma maadleja Kristjan Press teadis rääkida, et varalahkunud vabamaadleja Küllo Kõiv ärkas hommikuti hirmumõtetega – käis ta öösel külmkapi kallal või mitte? Süda rinnus pekslemas, hüppas mees kärmelt kaalule ning sai teada, et õnneks ei käinud.

Sörkjooks ja leiliruum

“Kui vaja laupäevaseks võistluseks viis kilo maha võtta, alustan pärast  esmaspäevaõhtust trenni,” ütles kehakaalus kuni 66 kg võistlev judoka Künter Rothberg. “Alustan päris kõva dieediga ning põhilist peavalu valmistab joomine. Nii kui natuke rohkem joon, kasvab kohe ka söögiisu.”

Kui nädala alguses on veel sportlaste närvid korras, siis mida võistlus lähemale jõuab, seda hullemaks läheb.

“Trennis tuleb kiled ja liibuvad riided selga panna, et rohkem higistaks. Viimased paar päeva on hoopis muserdavad, öösel ei saa magadagi. Täiesti tavaline on pilt hotellides, kus kapuutsides judokad koridoris võidu jooksevad,” rääkis Rothberg.

Pressile viimasel õhtul saunas käia ei meeldi, küll aga harrastab ta seda muul ajal.

“Päev enne võistlust teeb saun loiuks. Kuid tavaliselt ajan jooksmisega keha märjaks ning lähen sauna 15 minutiks. Seejärel panen riided selga ja istun normaalses õhus, protsess iseenesest käib edasi. Siis vaatan, kas pean tagasi minema või mitte,” lausus  ta.

Taoline jagelemine röövib sportlaselt hulgaliselt energiavarusid ning võistlushetkedel kannatab tihtipeale füüsiline valmisolek. Kui oled aga osav, ei võta dieet tükki küljest.

“Tuleb võtta mõistuse piires ning taastumiseks aega jätta,” õpetas Press. “Kui sellise ala oled endale valinud, peab leppima paratamatusega. Kõik teevad nii.”

Kui see nii raske on, miks ei lasta siis rihma lõdvemaks ega treenita end järgmisse kategooriasse, nagu tegi näiteks judo raskekaallane Martin Padar?

“Varem, kui kategooriate vahed olid väiksemad, võis seda teha. Minul oleks järgmine etapp juba 74 kilogrammi. Võitlen parajasti viimase piiri peal,” sõnas Press. “Järgmises kategoorias oleksin niisama pikk kui lai. Juba ainuüksi garderoobi ümbervahetamine läheks kalliks.”

Võitlus elu ja surma peale

•• 9. detsembril 1998 heitis USA-s hinge Michigani osariigi maadleja Jeff Reese, kellel treener käskis nelja päevaga maha võtta üle üheksa kilogrammi. Reese pidi saavutama võistluskaalu 67,5 kg ning mahavõetud kilod oleksid tähendanud 12 protsenti poisi kogukaalust. 21-aastane maadleja suri 97-kraadises saunas vedelikupuudusesse.

•• 18 päeva varem, 21. novembril tabas sarnane saatus 22-aastast üliõpilast Joseph LaRosat, kes sai kuumarabanduse pukirattal, kui üritas samal ajal kummiülikonnas higistades kahte kilo maha võtta.

•• Sellest omakorda kaks nädalat varem seiskus trenažööril vändates süda 19-aastasel Billy Tayloril, kellel oli võistluskaaluks vaja vabaneda 2,7 kilogrammist.

•• Sagenevate surmade peale kehtestati USA-s reeglid ning normid kurioossete kaalualandamiste ära hoidmiseks.

Mida tehakse?

Kiilaspea

Maadluskoondise treener Henn Põlluste meenutas, et tema on kuulnud vanematelt meestelt, kuidas ajapuuduse tõttu on kaalumise ajaks viimasel hetkel juuksed maha aetud.

Veri välja

Teada on üksikuid juhtumeid, kus sportlaselt eemaldatakse kaalumiseks teatud kogus verd ning viiakse seejärel organismi tagasi. Harvem kasutatakse kehakaalu vähendamiseks okserefleksi esile kutsuvaid vahendeid ja kõhulahtisteid.

Veekaotus

Aastaid tagasi kasutati laialdaselt medikamente, mis stimuleerisid uriini kogust ja eritumist, põhjustades kehakaalu languse ohtra veekaotuse kaudu. Tänapäeval on need tabletid dopingunimekirjas seetõttu, et neid manustati muude dopinguainete tarvitamise varjamiseks, n-ö organismi pesemiseks.

Allikas: Eesti olümpiakomitee õpik “Maadlus – treenerite tasemekoolitus”