Gerd Kanter suurtulemuseks valmis. Kas ka võitmiseks?
Kettaheites MM-tiitlit püüdev Gerd Kanter on enesekindlam kui kunagi varem, kuid tema ees seisab kaua võitmatuna püsinud Virgilijus Alekna.
Kuigi Kanter alistus tänavu Aleknale kõigil neljal võistlusel, tunneb leedulane selja taga võidujanuse rivaali hingust ja mitmed konkurendid peavad kahe peamise kullataotleja võimalusi võrdseks.
Kas lõpuks saab noorem mees oma tahtmise ja lennutab ketast nii kaugele, mis ei võimalda tiitlitega pärjatud vanemal mehel enam kõiki oskusi kokku võtteski temast mööduda?
Või kordub 2005. aasta Helsingi MM, kus Kanter läks neljandas voorus 68.57-ga juhtima, kuid Alekna napsas viimasel katsel 70.17-ga kirkaima medali?
Eelvõistlus andis vaid tillukese vihje – tänavu 72.02 heitnud Kanter on tugev ja meelekindel. 37 võistlust järjest võitnud Alekna mõõdukatest sooritustest polnud võimalik tegelikku seisundit välja lugeda.
Väike veaparandus
Pärastlõunal treeningult saabunud Kanter jalutas rahulikult hotelli Righa Grande fuajeesse ja vaatas, kuidas koondisekaaslane Märt Israel astus kaalule. Eesti rekordi omanikul polnud tarvis oma võimsust kilodes hinnata – seda mõõdetakse duellis Aleknaga meetrites ja sentimeetrites.
“Gerd on enesekindlam kui kunagi varem, elu parimas vormis,” lausus treener Vesteinn Hafsteinsson. “Tema ettevalmistus on läinud suurepäraselt. Kui ta võidab, on väga kena. Kui ei võida, siis pole väga kena. Ent ka see on mängu osa. Ometi loodan, et ta heidab homme (loe: täna) väga kaugele.”
Kanteri jõunäitajad on haripunktis ja plahvatuslikkus lihaskiududes. Kuul lendas üle pea visates tippmargist kaugemale. “Gerd on suuremaks ja küpsemaks saanud,” ütles Israel.
Kanteri kõik kümme soojendusheidet olid Hafsteinssoni sõnul tehniliselt head, mis vähendas võimalust, et ta jääb kahel esimesel katsel samamoodi hätta, nagu kvalifikatsioonivõistlusel.
Hafsteinsson imestas, miks kõrvalseisjad suhtusid hoolealuse kolmandal katsel lõppvõistlusele pääsemisse nii dramaatiliselt.
“Alla 60 meetri jäänud kahel katsel tegi Gerd vaid pisikese vea, mida oli lihtne parandada,” arutles islandlane. “Et ta ei täitnud normi avakatsel, seda hinnati negatiivselt. Tõsi, see oli Gerdi nõrkus, aga paljud heitjad lähevad avakatsel alt. Igaühel on kolm sooritust ja Gerd täitis nendega oma ülesande.”
Järgmine samm on tagada lõppvõistlusel kolme vooruga koht kaheksa hulgas ja seejärel võidelda medali pärast, lisas juhendaja.
Kanter uuris koos treeneriga närvipinget põhjustanud kvalifikatsioonikatseid ja nad otsustasid kindla heiterütmi saavutamiseks tehnikat kohendada. “Tulime tagasi muudatuse juurde, mida tegime pärast Ateena olümpiat,” lausus 28-aastane vägilane, kes tahab avakatsel näidata oma tipptaset – 68–69-meetrist kettakaart.
“Nii me tõesti kavandame,” lausus Hafsteinsson. “Gerdi avakatsed on tänavu õnnestunud 70-protsendiliselt, kaks aastat tagasi oli õnnestumisi kaks korda vähem. Ta on olnud ehmatavalt hea viimasel katsel. Kui pikk heide ei tule esimeses või viimases voorus, siis võib see tulla ükskõik missugusel ülejäänud katsel. Aga ma ei toetuks eriti statistikale. Võistlusel mängivad rolli emotsioonid, vastaste sooritused, pisiasjad.”
Alekna? Ei midagi erilist!
Mis mulje jätsid Alekna heited?
“Ei olnud väga muljetavaldavad,” tõdes Hafsteinsson. “Ootasin temalt väga häid sooritusi, mida olen korduvalt näinud.”
Tundub, et psühholoogilise barjääri on Kanter leedulase ees murdnud. Hafsteinsson ütles, et kõik on hoolealuse enda teha.
“Gerd on muutunud enesekindlaks pika koostöö tulemusena,” lausus treener. “Ta on tugevam, tehniliselt kindlam, vaimselt küpsem. Jõud, võimsus, kiirus – kõik on olemas. Aga õnnestunud sooritus kestab murdosa sekundit, alati jääb eksimise võimalus.”
Teise eestlasena osaleb kettaheite lõppvõistlusel Aleksander Tammert, kes debüteeris MM-il 1995. aastal Göteborgis.
“Tahaks loota, et mul jäi veel varu,” lausus Eesti koondise kogenuim liige, kes ei kasutanud eelvõistlusel 64.41 heites täisjõudu ja tehnikagi polnud täiuslik.
Lõppvõistluse eel: kes võidab meeste kettaheite?
Rutger Smith,
Holland
•• Kettaheite kulla ja hõbeda jagavad Gerd Kanter ja Virgilijus Alekna. Ülejäänud võitlevad pronksi pärast, mina nende hulgas. Eeskätt olen kuulitõukaja, ketast heitsin viimati nädal tagasi. Kuid kuulitõuke finaali tase oli kõva, 21.14 andis kõigest neljanda koha, tavaliselt on sellest piisanud medaliks. Tahtsin tõugata üle 22 meetri, oma viga, et ei suutnud. Kuid olen suurepärases vormis, ka kettaheite isiklik rekord 66.60 näitas seda.
Mario Pestano,
Hispaania
•• Kanter võidab.
Piotr Malachowski,
Poola
•• Alekna on kehaliselt võimas, tal on hea tehnika, palju kogemusi ning ta pole ammu kaotanud. Võit kuulub talle.
Frantz Kruger,
Soome
•• Kanteril on palju pingeid, ent tal pole midagi kaotada. Aleknat on väga raske lüüa, kuid mitte võimatu. Arvan, et kullaheitlusesse sekkub veel kuni kaks meest, pakuksin hollandlase Rutger Smithi ja ungarlase Zoltan Kövago. Maailmameistriks tulekuks on vaja heita 70 meetrit.
Omar Ahmed El Ghazaly,
Egiptus
•• Eelvõistlusel ei olnud Alekna nii hea kui tavaliselt. Kanteril on suur šanss, hindan võimalusi 50:50. Natukene on Gerdil ka õnne vaja. Tema võit oleks tore, Eesti on mulle lähedane riik, lähen sinna varsti taas treenima.






























