Eestlaste odalahingu võitis kodupubliku ees Risto Mätas

Eelmisel aastal tõrjus Mihkel Kukk Risto Mätase viimasel hetkel MM-i rongi pealt, kui ta täitis B-normi ja sõitis Eesti meistrivõistluste parema tulemuse toel ise Daegusse.

Eile Viljandis toimunud Bigbank Kuldliiga sarja teise etapi alguses tundus, et terve hooaja kõige stabiilsemalt esinenud Mätas võib taas suurvõistluste – sedakorda Londoni olümpiamängude – piletist ilma jääda. Neljandas voorus saatis Viljandimaa mees Mätas aga oda 79.71 peale ja võttis Kukega peetavas duellis avalahingust võidu ning tagas sellega endale pühapäeval Audentese staadionil toimuvaks lõppvaatuseks konkurentide ees pea kahemeetrise edu. „Võistlus algas väga keeruliselt, olin EM-ist väsinud. Neljas katse võttis korraks pinged maha,” rääkis Mätas.

„Halb mälestus on eelmisest aastast ikka sees. Samas reeglid on minu arust natuke naljakad ja ettevalmistuse tegemine jääb järjest raskemaks. Minu arust oleks võinud EM olla katsevõistluseks. Aga enne seda oli kaks katsevõistlust, nüüd on kaks – mis meist niimoodi järele jääb?” ütles ta.

Juhul kui keegi selle nädala jooksul A-normi märkivat 82 meetrit täis ei viska, sõidab teadupärast olümpiale odaviskaja, kelle Viljandi etapi ja pühapäevase heitjate seeriavõistluse parimate tulemuste kogusumma on parim.

B-norm täidetud

Lisaks Mättale on konkurentsis veel Marko Jänes, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe, kes samuti kõik B-normi märkiva 79.50 täis visanud on. Eilsel võistlusel oligi Mätase järel ülejäänud kolmikust parim Laanmäe, kes viskas 77.92. „EM-il tegin seljale haiget. Hommikul käisin Rannama [füsioterapeut – toim] juures. Saaks enne pühapäeva korda, siis saaks väikese psüühilise piduri maha. Eks ta veidi segab ikka,” rääkis Laanmäe võistluse järel.

Nelikust kolmandaks platseerus Kukk täpselt 76-meetrise viskega. „Tehniliselt need visked hullult head ei olnud. Kui suudan nähvaka leida…Aga 82 meetrit oleks minu puhul praegu natuke ime moodi,” rääkis Kukk.

Avalahingus Mätasele enam kui seitsme meetriga (72.45) kaotanud Jänes leidis, et tehnilise õnnestumise korral ei tohiks A-normi püüdmine võimatu olla, kuigi see tähendaks veidi rohkem kui 15 meetri pikkust isikliku rekordi parandamist.

„Suurimaks konkurendiks pean Tanelit – tal on alati palju sees, aga oleneb, kuidas ta tehniliselt pihta saab. Samas ka Kukk näitas häid märke ja ta on hea närviga, mida ka eelmine aasta näitas,” analüüsis Mätas konkurente. Üldkokkuvõttes võitis eilse odaviske tulemusega 82.61 Oleksandr Pjatnitsa Ukrainast, Mätas oli teine.

Alavõit kõrgushüppes

Naiste kõrgushüppes pidas Anna Iljuštšenko samuti tulise lahingu. Nii Iljuštšenko kui ka ukrainlanna Vita Palamar ületasid 1.91-ni kõik kõrgused avakatsel, ent siis tuli tõrge ning mõlemad naised ajasid lati kolmel korral maha. Ümberhüpetel suutis eestlanna kõrguse avakatsel alistada ja võttis alavõidu.

Põnevust pakkus ka jooksja Marek Niit. Kuigi Niit lubas enne võistlust bravuurikalt püstitada 400 meetris Eesti rekordi 45,91, nentis sportlane ajaga 46,89 lõppenud jooksu järel, et eesmärk on praegust vormi arvestades kättesaamatu.

„Raske oli ja aurude pealt tuli. Ma võin ju tahta palju tahan, aga kui midagi sees ei ole, siis pole midagi teha,” lausus Niit, kel kulus jooksust taastumiseks pea paarkümmend minutit.

Kuldliiga etapil paistsid silma veel kaks Eesti sportlast. Igor Sjunin sai kolmikhüppes kirja oma hooaja parima tulemuse, hüpates 16.67. EM-i hõbemedali omanik Gerd Kanter võitis kettaheite 65.16-ga.