Eesti sporditipud Grete Treier ja Erki Pütsep osalevad kosmosetehnika väljatöötamisel

Katselennul osalevad just ratturid, sest nende füsioloogia sarnaneb astronautide omaga kõige rohkem. Projekti taga seisab Eesti firma Myoton AS, mis alustas innovaatilise mõõtetehnoloogia väljatöötamist 2008. aastal.

Treier, Pütsep ning jalgratturite liidu peasekretär Urmas Karlson aitavad kaasa skeletilihaste mõõtetehnoloogia praktilise rakenduse väljatöötamisele, mis peaks käiku minema mehitatud lendudel kosmosesse. Treier, Pütsep ja Karlson osalevad oktoobri teises pooles Prantsusmaal toimuval katselennul, kus kogutakse andmeid teadustöö kirjutamiseks. Katselennu, mida selle paraboolikujulise trajektoori tõttu nimetatakse paraboollennuks, taga on Eesti firma Myoton AS, mis alustas innovaatilise mõõtetehnoloogia väljatöötamist 2008. aastal.

„Selleks, et midagi kosmoses kasutusele võtta, tuleb läbida mitu vooru erinevaid teaduslikke uuringuid. See, millega me täna tegeleme ja millega me ka eelmisel aastal tegelesime, on andmete kogumine – et tõestada, et selle tehnoloogiaga on võimalik kaaluta olekus lihaseid mõõta. Järgmine küsimus on, kas aparaat suudab tuvastada kaaluta olekus maa gravitatsiooni elimineerimise mõju lihastele,” kõneles uudse skeletilihaste mõõtetehnoloogia väljatöötamise peaarhitekt ja Myotoni juht Aleko Peipsi. „Kui kõik kulgeb väga edukalt, siis võib-olla läheb see tehnoloogia kosmoses kasutusele juba 2014. aastal. Aga seda ei tea me lõplikult enne, kui oleme kõik vajaliku ära teinud. Meil tuleb tehnoloogia ära valideerida, õnneks peaks see protsess olema mõõdetav kuudes, mitte aastates,” märkis Peipsi.

Koos astronautidega

Euroopa kosmoseagentuuri eestvõttel korraldataval paraboollennul osaleb Myoton 22.–26. oktoobrini Prantsusmaal Bordeaux’s. Käesoleva aasta paraboollennu programm on täpselt sama, mis mullu. Eelmise aasta novembris oli esimesel lennul osalejaid kuus, neist üks Eestist. Seekord on samuti kuus osalejat, lisaks eestlastele teevad kindlasti kaasa Euroopa kosmoseagentuuri poolt välja valitud kaks astronauti.

Mõõteprogramm on täiesti identne mulluse lennuga, kus Myoton osales – mõõdetakse samu lihaseid, kannakõõlust, sääremarjalihast, selja pikilihast jne. Kunstliku kaaluta oleku lende teostab NoveSpace ja see on ainuke firma, mis Euroopa kosmoseagentuurile sedalaadi teenust osutab. NoveSpace’il on selleks kasutada modifitseeritud reisilennuk Airbus A300 ZERO-G. ning baas Mérignaci rahvusvaheline lennuväli Bordeaux’ lähistel.

„Katsetused toimuvad kõrguste vahemikus kuus kuni kümme kilomeetrit spetsiaalses tsoonis mere kohal. Bordeaux’st lennatakse paraboollennutsooni umbes 45 minutit, siis tehakse 1,5 tunni jooksul paraboolid ja seejärel lennatakse 45 minutit tagasi lennuväljale. Kokku kestab seanss umbes kolm tundi. Plaanis on kolm lennupäeva, millest kaks on varuks kui juhuslikult peaks ilmaga olema probleeme,” rääkis paraboollennul Saksamaa kosmoseteadlaste kõrval mõõtetulemusi läbi viiv Peipsi.

„Andmed on äärmiselt olulised 2013. aasta kevadel toimuvaks hankeks (ISS Call), mis korraldatakse Kanada, USA, Jaapani, Venemaa ja Euroopa kosmoseagentuuri poolt. Konkurents on kahtlemata väga tihe, iga minut kosmosejaamas maksab väga suurt raha ja sellepärast valitakse projekte ülihoolikalt. Myotonil on väga hea positsioon sellepärast, et lihasdiagnostika valdkonnas praegu konkureerivaid tehnoloogiaid – selliseid, mida oleks võimalik kosmoses reaalselt kasutada – meie teada ei eksisteeri. On küll erinevaid dünamomeetreid, kuid nendega mõõdetakse lihasgruppe, aga mitte üksikuid lihaseid,” kõneles Peipsi.

Taaramäe loobus

„Meie poolt arendatav tehnoloogia peaks hüpoteetiliselt ära näitama, millise tempoga lihaste taandareng kaaluta olekus toimub ja millisel tasemel on võimalik lihase jäikuse, elastsuse, lihastoonuse mõistes neid treeninguga stabiliseerida. Küsimus on, millisel tasemel suudavad astronaudid kosmoses töötades lihaseid hoida. Tehnoloogia on väga väike ja seda saab kuluefektiivselt kosmosesse viia. Leian, et on väga suur tõenäosus 2013. aasta hanke edukaks läbimiseks. Siis on sisuliselt pilet ISS-ile (rahvusvaheline kosmosejaam) olemas,” oli Peipsi tuleviku vaadates optimistlik.

Miks osalevad Eesti tippsportlastest paraboollennul just jalgratturid? „Nad iseloomustavad keskmist sportlikku inimest, ei ole liiga suured ega väikesed. Kangitõstja tüüpe astronautide hulgas ei leidu, seega pole mõtet nendega ka vaatlusi teha. Jalgratturid on astronautidega oluliselt sarnasemad tüübid. Ja kuna ma ise olen jalgratta harrastussportlane, tunnen inimesi ja nemad tunnevad mind, siis on ka oluliselt mugavam suhelda ja asju ajada. Lisaks lähtusime sellest, et tegu oleks aktiivsete ning tuntud inimestega,” selgitas Peipsi. Eesti Päevalehele teadaolevalt tehti pakkumised paraboollennul osalemiseks kõigepealt Rein Taaramäele, Tanel Kangertile ja Jaan Kirsipuule, kuid nemad loobusid projektis kaasalöömisest.

Arendatav tehnoloogia oleks lisaks kosmosele kasutatav ka tavakasutuses: kõikides nendes kohtades kus oleks vaja objektiivselt jälgida lihase funktsioneerimise kvaliteeti ja lihase seisundit tervikuna.KommentaarJuba ootan, millal lennule läheme

Grete Treier
tippsportlane, Londoni olümpial 17. koht

Kui mulle helistati ja pakuti võimalust sellises projektis kaasa lüüa, olin põhimõtteliselt kohe nõus. Sarnast võimalust ei pruugi elus enam tulla. Olin varem „Pealtnägija” lugu näinud (ETV saade näitas Myotoni osavõttu mullusest paraboollennust – toim) ja omasin ettekujutust, millega tegu on. Lisaks rääkis Aleko Peipsi oma kogemustest, mis tundus ühtaegu adrenaliinirohke ning lõbusa ettevõtmisena. Positiivne ärevus on sees ja ma lausa ootan, millal me paraboollennule läheme.KommentaarEdu Euroopa kosmoseprogrammis toob suurt kasu kogu Eestile

Kristiina Kitsik
majandusministeeriumi innovatsioonitalituse peaspetsialist

Eesti on liitumisprotsessis Euroopa kosmoseagentuuriga (ESA), mis on siis lihtsamalt öeldes Euroopa vaste NASA-le. Selleks, et täisliikmeks saada, tuleb meil riigina läbida n-ö treeningprogramm, mis näeb lihtsustatuna välja nii, et Eesti panustab ESA eelarvesse viie aasta jooksul kuus miljonit eurot, millest 93% ulatuses rahastab ESA Eesti ettevõtete ja teadusasutuste poolt elluviidavaid projekte.

2010. aastal korraldati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS-i) poolt projektiideede taotlusvoor, kuhu laekus 36 projektiideed ning millest ESA valis välja 12. Üks neist oli Myoton. Nende projekti, millest osa oli paraboollennul käimine ja valminud seadme testimine, toetati 250 000 euroga. Tänu headele tulemustele esimesel lennul, on nad kutsutud osalema ka teisele.

Kõik n-ö kosmoseprogrammis osalevad ettevõtted või teadusasutused saavad erakordse võimaluse arendada toodet või teenust Euroopa kosmoseagentuurile, kus need siis ka reaalselt kasutusse võetakse. Rahvusvahelisel turul on tegemist väga väärika referentsiga ning kindlasti aitab see Eesti ettevõtteid uutele turgudele eksportima.