Eesti kergejõustik on tõusuteel

Pidin seda pidevalt täiendama, suureks abiks oli seejuures Eesti esimene tõeliselt täpne kergejõustikustatistik Valter Kaskjärv. Ometi läks veel aastaid, enne kui jõudsin järeldusele – traditsioonilise metoodika järgi ei saa kokku panna edetabelit, mis hõlmab paljusid aastakümneid. See oleks ülekohtune eelkõige enne sõda kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuulunud sportlaste suhtes. Näiteks edestasid pea kõik rajoonide meistrid 1920. aasta olümpiamängudel kuuenda koha saanud Harald Tammerit.

Nii tulin originaalsele mõttele – järjestasin sportlaste tulemused protsendi alusel nende saavutamise päeval kehtinud maailmarekordist. Tabeli kokkuseadmine kujunes väga aeganõudvaks tööks, sest sõjaeelsete aastate täielikke tabeleid oli väga raske hankida.

Seetõttu valmis mul esimene suhtetabel alles 1970-ndate alguseks. Pakkusin seda esmalt Kehakultuuri, kuid seal ei juletud seda avaldada. Alles siis, kui 1982. aastal sai ajakirja peatoimetajaks minu Tõrva koolivend Roland Hurt, avaldas ta ka mu suhteedetabeli, mida täiustan tänapäevani. Tegelikult on tabel muidugi mahukas, kõrvalolevas graafikus on vaid tulemused, mis on maailmarekordile kõige lähemal olnud. Loodan, et selline tabel õhutab meie sportlasi uutele saavutustele, sest enamikul aladel peab esikümnesse jõudmiseks näitama kõrgest rahvusvahelisest klassist tulemust.   

Nool kahe alaga esikolmikus. Tabeli eri alade esikümnesse lisandus 1991–2000 seitse uut tulemust, käesoleval kümnendil aga juba 25 uut tulemust ning küllap annab ka tänavune aasta lisa.

Esiviiskusse on meestest viimasel kümnendil jõudnud näiteks kolmandana Erki Nool 400 meetri jooksus (46,23, 93,40%) ja teisena kümnevõistluses (8815, 97,66%), samuti teisena Tarmo Jallai 110 m tõkkejooksus (13,62, 94,71%). Kettaheide on meil praegu parimal tasemel, Gerd Kanter on esimene, Aleksander Tammert teine (70.68, 95,62%). Naistest on Ksenija Balta kaugushüppes kolmas (6.80, 90.43%), Anna Iljuštšenko kõrgushüppes neljas (1.92, 91,86%), Moonika Aava odaviskes viies (61.42, 85,85%) ja lisaks Liimaskile tõkkejooksus Kadri Viigipuu neljas (13,31 (91,74).

Seega, vastupidiselt paljude pessimistide arvamusele on Eesti kergejõustik taas tõusuteel.