Chris Holmes: paraolümpiat tuleb hinnata maailmaklassi spordina

Olümpia korralduskomitee rõhutab kõikjal, et mängudeks ollakse täiesti valmis: kõik rajatised on valminud õigel ajal ja eelarve on tasakaalus. Kuidas paraolümpiamängudega lood on, kas ka nende puhul võib rõõmustada?

Paraolümpiamängudeni on kakssada päeva (intervjuu toimus eelmisel nädalal, täna on paraolümpia alguseni 193 päeva – toim) ja arvestades seda, et korraldame maailma suuruselt teist multispordivõistlust, oleme minu arvates suurepärases seisus. Palju on muidugi veel ka teha, aga juba praegu võin öelda, et Londoni paraolümpia tuleb fenomenaalne. Sellest saab kõigi aegade kõige suurejoonelisem paraolümpia. Usun, et selleks et para-OM-i kõige tõhusamalt planeerida ja korraldada, peab selle organiseerimine olema integreeritud suure OM-i korralduskomitee töösse.

Me oleme sellega tõsiselt tegelenud, et nende kahe ürituse korraldamine kulgeks käsikäes. Tähtis on, et paraolümplastega käiks kaasas ka oma lugu – ning just seda narratiivi oleme püüdnud samuti luua ja ehitada. Meil tuleb sellega ju kindlustada, et tribüünid oleksid rahvast tulvil ja et publik oleks entusiastlik ja jälgiks meie sportlaste tegemisi põnevuse ja ärevusega. See ei juhtu aga mitte niisama ja iseenesest. Oleme kõvasti tööd teinud, et seda populariseerida. Näiteks eelmisel suvel korraldasime Londoni kesklinnas Trafalgari väljakul rahvusvahelise paraolümpia päeva. Meie eesmärk oli saavutada võimalikult suurt tähelepanu ja seda me ka saime – väljak oli rahvast täis. Tahtsime pauguga avada para-OM-i piletimüügi ja ma tunnen, et see läks korda. Meil on õnnestunud maha müüa miljon paraolümpiamängude piletit ja ma olen selle üle tõesti väga õnnelik.

Mis on para-OM-i korraldamise puhul kõige keerulisem?

Ma arvan, et see on sama asi, mis on keeruline suure OM-i korraldamise puhul – lihtsalt kõigi asjade arvestamine ühekorraga. On tõesti sadu tuhandeid pisikesi üksikasju, mida pead silmas pidama, kui tahad, et mängud hästi õnnestuksid. Selleks et kõik see läbi hammustada, vajasime me väga head strateegiat. Kui meil õnnestub kõik sportlaste jaoks ilusti korda saada, siis õnnestub see ilmselt ka teiste jaoks, kes olümpiat vaatama tulevad. Meie jaoks on väga tähtis, et kui sportlased pärale jõuavad, siis ei ole neil vaja muretseda mitte millegi muu kui ainult omaenese esituse pärast – meie hoolitseme kõige muu eest.

Olete olnud võistlejana neljal para-OM-il. Kui erinevaks saab neist Londoni para-OM?

Kõik olümpiamängud, kus ma ise olen käinud, on olnud äärmiselt erinevad – Sŏul, Barcelona, Atlanta ja Sydney. Kuid seal olin ma võistleja, mitte korraldaja. Kuigi pean ütlema, et need kaks asja on üsna sarnased – õige tulemuse saavutamine spordis ja hea korraldustöö. Mõlema puhul on tegemist tillukeste detailide paikasaamisega. Tuleb lihtsalt õigel asjal sabast kinni saada ja tõesti pingutada, et kõik õigesti välja tuleks. Sportlased tõesti hindavad seda, kui ka kõige väiksemad üksikasjad on õigesti paigas. Mulle endale avaldas sportlasena eriti muljet Barcelona paraolümpia, sest seal ma tõesti tundsin, et kõigele oli mõeldud ka südamega, mitte ainult peaga.

Kas te ei tunne muret selle pärast, et kogu aur saab suure olümpia jooksul otsa ja para-OM-i ajal pole rahval enam jaksu ega viitsimist asjaga kaasa tulla?

Eks lõputseremoonia on suure olümpia kõrgpunkt ja seejärel on kaks nädalat hingetõmbepausi. Muidugi toob see olümpiapulssi teatud muutuse, kuid eks meilgi on omad plaanid, kuidas võimalikult suurt publikuhulka kaasa haarata – näiteks tõrvikutseremoonia, mis erineb seekord täiesti kõigist varasematest. Meil on kavas öö läbi kestev tõrvikujooks Stoke Mandeville’ist – kus paraolümpiamängud 1948. aastal alguse said – Londonisse. See erineb suurest tõrvikutseremooniast, kuid on ikkagi inimeste jaoks täiesti eriline ja kaasahaarav.

Teil endal on nägemispuue. Kas seetõttu on teie elus olnud palju raskusi?

Koolipoisina mängisin palju kriketit, jalgpalli ja ragbit, unistasin sellest, et minust saaks suur sportlane, et osaleksin olümpiamängudel ja saaksin heasse ülikooli sisse. Kuid siis jäin 14-aastasena üleöö pimedaks – läksin õhtul magama ja hommikul ärgates olin nägemise kaotanud. See juhtus nii ootamatult, et mul polnud aega plaanida, kuidas asju teistmoodi teha. Otsustasin, et saavutan ikkagi kõik, mida olen tahtnud saavutada. Lihtsalt tuli leida oma unistuste elluviimiseks teisi teid.

Pidin kõvasti tööd tegema, aga saavutasin ikkagi oma tahtmise: astusin Cambridge’i ülikooli politoloogiat õppima, hakkasin ujumisega tegelema ja võistlesin Suurbritannia koondise eest paraolümpial. Tegin head karjääri: võitsin 16 medalit, neist üheksa kulda. Hiljem töötasin juristina, kuni mind kutsuti korralduskomiteesse tööle. Elu on mind õpetanud mõistma, et kõike võib saavutada. Ma ei lepi takistustega. Kui ühtemoodi ei tule asjad välja, siis ma ei jäta enne, kui olen leidnud alternatiivse viisi oma tahtmise saavutamiseks. Ja ma tunnen, et mul on tõesti kohutavalt vedanud, et olen saanud elada sellist elu, mida olen elanud.

Mida ise nendest mängudest kõige rohkem ootate?

Minu jaoks on väga selge, mida me tahame saavutada: et paraolümpiamänge hinnataks samuti maailmaklassi spordina. See oleks puudega inimeste jaoks tõeliselt inspireeriv, eriti noorte jaoks, kes näeksid siis, et ka nemad võivad seda saavutada, kui ainult tahavad.
Kui meil õnnestuks sel suvel inimeste mõtlemist ses suhtes muuta, siis suudaksime muuta tuhandeid elusid. See oleks vapustav auhind selle töö tasuks. Osalt oleme sinnapoole juba liikunud: kõik sponsorid, kes toetavad suurt OM-i, on ka paraolümpia partnerid. Samuti peame ülekannete üle läbirääkimisi rahvusvaheliste telekompaniidega. See võiks meile samuti tähendada miljonite inimeste lisahuvi. Niikuinii on meil juba tulemas kõigi aegade suurim para-OM.

Aet Süvari Londoni-sõitu toetas Suurbritannia Eesti-saatkond.

- Korralduskomitee paraolümpiaosakonna juht
- Sündinud 15. oktoobril 1971 Peterborough’s Suurbritannias
- Sportlaskarjäär: Suurbritannia paraolümpia ujumiskoondise liige 1985–2001. Osalenud neljal para-OM-il. Võitnud üheksa paraolümpia kuld-, kuus hõbe- ja ühe pronksmedali. Kahekordne maailma ja seitsmekordne Euroopa meister. Seitsme maailmarekordi püstitaja.
- Töö: vabakutseline ajakirjanik 1994–2000, tööõiguse ja pensioniõiguse jurist Ashurst Londoni firmas 2002–2009.
- Saavutused: 1992 Suurbritannia aasta spordiinimene, Briti Impeeriumi ordeni kavaler 1993. aastast

Paraolümpial osalevad erivajadustega sportlased, kellel on liikumispuue, füüsiline puue, nägemispuue või halvatus. Kurtide ja vaimupuudega sportlaste jaoks on eraldi olümpiamängud, nemad paraolümpial ei osale, küll aga võivad paraolümpial taas üle kaheksa aasta osaleda intellektipuudega sportlased.

Enne paraolümpiamängude korraldamist võistlesid puudega sportlased kaasa suurtel olümpiamängudel: näiteks võimlemises 1904. aastal, laskmises 1948. ja 1952. aastal, ratsutamise koolisõidus 1948. aastal.
Esimesed paraolümpiamängud peeti 1948. aastal.

- Londoni OM-iga paralleelselt Stoke Mandeville’i linnas. Sellest võtsid osa peamiselt Suurbritannia Teise maailmasõja veteranid. Neid mänge nimetati rahvusvahelisteks ratastooli-spordimängudeks. Sealsamas Stoke-Mandeville’is toimusid paraolümpiamängud 1952. aastal, kui brittide kõrval osalesid juba ka hollandlased.

- Esimesed ametlikud ratastoolisportlaste mängud toimusid Roomas 1960. aastal, osa võtsid 400 atleeti 23 riigist. 1976. aasta Toronto paraolümpiast võisid juba osa võtta eri puudega sportlaed, mis kasvatas osavõtjate arvu 1600-le 40 riigist. Esimene talispordi para-OM toimus 1976. aastal Rootsis.

- Esimest korda võeti paraolümpia termin kasutusele 1988. aasta Sŏuli olümpia ajal. Sŏuli paraolümpia oli esimene, mis toimus kohe pärast suurt OM-i, samas korraldajalinnas ja samades võistluspaikades.

- Kuna puude iseloom võib olla väga erinev, jaotatakse para-OM-il osalevad sportlased kuude põhilisse kategooriasse: halvatud, ratastoolis, nägemispuudega, intellektipuudega, amputeeritud jäsemetega sportlased ja muude erivajadustega (näiteks kääbuskasv, multiskleroos, kaasasündinud haigused) sportlased. Need kategooriad omakorda jaotatakse sõltuvalt spordialadest eri puudeklassidesse.

- Pekingi paraolümpial osales üle 3900 sportlase 146 riigist. Londoni para-OM-ile oodatakse üle 4200 sportlase ligi 150 riigist. Välja jagatakse 499 kuldmedalit.

- Olümpiamängude kavva kuulub 20 spordiala, millest 17 (vibulaskmine, kergejõustik, jalgratta trekisõit, jalgratta maanteesõit, ratsutamine, jalgpall (viieliikmelise ja seitsmeliikmelise meeskonnaga), judo, jõutõstmine, sõudmine, purjetamine, laskmine, ujumine, lauatennis, võrkpall, korvpall, vehklemine ja tennis) on variatsioonid suure olümpia aladest ning kolm (väravpall, boccia ja
ratastooliragbi) on ainult para-
olümpia alad.