Ablaste männiüraskite mõrvatud puudest ehitati kaunis olümpiaareen

Kanada Briti Columbia provints, mille suurim linn on Vancouver, metsapuuduse all ei kannata. Paraku ohustab sealseid puid mäestiku-männiürask (Dendroctonus ponderosae), kes ei halasta ühelegi puule. Sealseid metsi isukalt hävitava putuka poolt kahjustatud puud surevad ning seda kahju on raske kokku arvatagi.

Võimalikult rohelist ja loodushoidlikku olümpiat korraldada ihkav korralduskomitee leidis aga nutika viisi, kuidas hävitatud puudest võiks sündida midagi kaunist ja erakordset. Nii valmiski Vancouveri eeslinnas Richmondis ovaalikujuline uisuhall, kus mängude ajal hakkavad mõõtu võtma kiiruisutajad ning kuhu hiljem seatakse sisse Richmondi vabaajakeskus, kus linnarahvas saab sporti teha ja aega veeta. Richmond asub Vancouveri linnasüdamest umbes 14 kilomeetri kaugusel Fraseri jõe kaldal.

Hiiglasliku spordihalli katus on tervenisti valmistatud kahjurmardika tegevuse tagajärjel surnud puudest. Ürask nakatab puu sinist tinti välja ajava seenega, mis omakorda ei lase puul vaiku toota ja sellega mardika levikut piirata. Putukatest jäänud sinised uuristusjäljed on ehitise puidus ka selgelt näha.

Kahe hektari suurune katus on ilmselt suurim, mis eales valmistatud kahjurite tapetud, mitte inimkätega maha võetud puidust. Korraldajad loodavad sellega anda head eeskuju teistele uute ehitiste projekteerijatele Briti Columbias, mille ehitusturg ägab metsaepideemia tõttu raskustes.

Kogutakse vihmavett

Uisuovaali katus on eriline veel mitmel teiselgi põhjusel. Näiteks kogutakse spetsiaalse süsteemi abil selle katusele kogunenud vihmavett, mida kasutatakse hoone tualettruumides loputusveena, aga ka maja ümber muru ja puude kastmiseks.

Rohelist mõtteviisi võib hoones märgata kõikjal – näiteks uisujää tegemiseks kuluvat soojusenergiat püütakse kasutada ka hoone küttesüsteemis ja vee soojendamiseks. Arvestades, et üksi uisurada on umbes kuue tavalise hokiväljaku suurune ala, on tegemist tohutu energia­hulgaga.

Peale kiiruisuraja hakkab hoones olümpiamängude ajal paiknema ka dopingulabor, kuhu tuuakse kõik sportlastelt olümpia jooksul võetud dopinguproovid.

Massiivne puust ehitis on juba enne mängude algust südameid võitnud. Jaanuaris võitis hoone prestiižse Põhja-Ameerika puit­arhitektuuri peaauhinna, mis oli ovaali auhinnakapis juba kaheksas trofee. Ajakiri Omega Lifetime kuulutas aga 178 miljonit dollarit maksma läinud rajatise seksikaimaks 2010. aasta olümpiaehitiseks.

Uisuovaal arvudes

Ehitus:

2,6 ha on uisuovaali katuse pindala

2200 betoonposti toestavad hoo­ne katust

33  750 m2 suuruse ala võtab uisu­ovaal enda alla

304  800 tihumeetrit üraskite kahjustatud puitu kulus ovaali katuse valmistamiseks

335  280 m3 betooni kulus ovaali ehituseks

5  600  000 kilo terast läks ovaali konstruktsioonide valmista­miseks

Hoones on:

7336 istekohta

200 tele- ja raadiokommentaatori kohta

200 istekohta pressile

4 videoekraani

4 tulemuste ekraani