Küsitlus viiakse läbi nii peavarjuta inimeste kui ka majutuskohtades elavate isikute hulgas, selgitades välja nende isikute kodutuse tekkepõhjused ja selle kestmise tegurid.

Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa sõnul alustati küsitlusega 14. septembril Tammsaare pargis toimunud avalikul üritusel "Teiselpool koduläve", mil saadi täidetud ankeete tagasi üle poolesaja.

„Meie küsitlustöö on jätkunud intensiivselt septembris ja oktoobris, käiakse tänavakodutute kogunemiskohtades, supiköökides, öömajades ning aasta lõpul loodame koostöös politsei, päästeameti kui munitsipaalpolitseiga saada ülevaate ka erinevates mittelegaalsetes ööbimiskohtades olevatest inimestest,“ rääkis Põldemaa.

„Abi loodame saada ka rahvaloendajatelt ning usun, et saadud andmete põhjal on võimalik välja töötada asjakohaseid ettepanekuid kodutuse leevendamiseks Tallinnas,“ jätkas ta.

Kodutus on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse äärmuslik vorm, millele Euroopa Liidu Regioonide Komitee on juhtinud erilist tähelepanu. Mullu võeti EL-i poolt vastu kodutuse kaotamise strateegia, kus kutsuti riike üles kaotama tänavakodutus 2015. aastaks, pannes vastutuse nii probleemi ennetamisel kui meetmete rakendamiseks omavalitsustele.

Põhiküsimuseks on kodutuse mõiste Eestis ja ka mitmes teises Euroopa riigis, ekspertkomisjon soovitab võtta kodutuse ühtseks määratluseks FEANTSA (Euroopa organisatsioonide föderatsioon) poolt 2005. aastal algatatud tüpoloogia, kus klassifitseeritakse kodutuid inimesi vastavalt neljale peamisele elutingimuste tüübile kui isikuid, kel puudub peavari, elukoht, kes elavad ebakindlas või nõuetele mittevastavas elukohas.