Sotsid nõuavad töölepinguseaduse eelnõu tagasivõtmist

Tagasivõtmine on igati õige ettepanek ja toetan seda.

Nutt tuleb kurku ja pisarad silma... Issand, millised nunnud!
Spasib partii rodnoi i litsno Vam, dorogoi tov. Ivari Padar! Za Vami kak za kamennoi stenoi.
Umbes nii või kuidas?

mida sa Masa siin pasad. Mis sa sellega öelda tahad? Fakt on see, et seda eelnõu ei tohi sellisena vastu võtta ja punkt. Sotsid tegid õigesti.

Mis sellel eelnõul siis viga on?
Kuidas oleks parem?

Padar lähtub ekslikult Euroopa Liidu tavadest, aga Milton Friedmani eelmises katselaboris, Tshiilis küll mingeid selliseid õiguseid töötajatele ei pakutud - võis üksnes kokku leppida, kas tahab kuulekalt töötada või...

Jõudu reformeeritud parteile absoluutsest marksismist absoluutsesse friedmanlusse sukeldumisel, helge tulevik viib viie rikkama hulka, ainult veidi veel tuleb kannatada!

Mis praegusel seadusel viga on, et arstid, bussijuhid, ehitajad....siit minema lähevad?

praegu kehtivas töölepinguseaduses on töövõtjal väga suured õigused, paraku töövõtjad suures enamuses seda ei näe või ei taha näha. Nagu on öelnud kauaaegne Pärnu tööinspektsiooni jurist pr. Teinfeld, sai selle seaduse järgi tööandja töötajaga teha ainult seda, mida töötaja endaga teha lasi. Et ka selle seaduse kehtides lähevad siit ära kõik, kes vähegi viitsivad ja tahavad rohkem teenida, ei ole lootustki, et uus töölepingu seadus( millise iganes ka sotsid suudavad peale suruda) kedagi siia tagasi toob või ära minemast hoiab. Niiet, tühi töö ja vaimu närimine.

Tänu Nestorile on meil täna selline tööseadusandlus, mis ei ole lasknud tööinimest siiani paljaks koorida. Rehvormistide õnnistusel on see aga peagi tulemas.Toetasin valimistel rehvormiste.Nüüd näen, et oleksin pidanud nende asemel andma hääle hoopis sotsidele.Nemad on ainsad, kes tööorjade eest veel seisavad. Laarlastelt pole peale isamaalise valju trummipõrina loota mitte midagi.

sinikrae, mis tööga tegemist? Kvalifitseeritud tööjõud mitmel alal siit enamasti jalga lasknud.
Pole arste ega ehitajaid.

Nestor lõi selle töötukassa kas kohe arvestusega et jääb palju töölisi töötuks?

Neid progressiivseid katselaboreid on ja on olnud teisigi. NSVL, Kolmas Reich, Hiina, Põhja Korea, jne.
Aga kas peab Eesti muutma katselaboriks reformaritele on iseasi. Tegelikult puudutab see seadus enamikku meie riigi elanikest ja katsetamist inimeste peal, mina küll ei poolda,

Mida te siin vingute.tehke parem tööd.Paber ei tee tööd.Töötan oma tööandja juures ja teenin puhtalt ca 120 tuh. kr. kuus.Minu palk on ca 60 tuh.kr. miinus tm.Ma olen rahul,tööandja on rahul ja ei ole vaja ühtegi ülearust paberit ja tööleping aint rikuks meie suhted.Põhipunktid oma suhetes oleme kirja pannud ja ei ole ei AÜ ja naabrimari asi, kuidas me omavahel oleme kokku leppinud.Ja kui päris ausalt õelda, siis meie aega enam tööleping ei sobigi ja olen veendunud, et töölepinguseadus ongi üks rudiment.Kõik on võimalik võlaõigusega paika panna.Vot nii.

sa oled palga mõrvar või cosa nostra parem käsi!?

Huvitav jah, mis tööd teeb see töölepinguta ja kas ta ka maksumaksja on.Ümbrikupalk hämarate tegude eest?
Issandavits!!!

Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei nõustu töötajate huve ja õigusi kahjustavate muudatustega tööseadustes.

Sotsiaaldemokraadid teevad Sotsiaalministeeriumile ettepaneku saavutada kokkulepped koos tööandjate ja töötajate esindajatega töösuhete olulistes küsimustes.

1. Töötajate huvide eiramine. Eelnõu vähendab tugevasti töötajate sotsiaalset turvalisust ja tööandjate kohustusi. Näideteks selle kohta on loobumine kirjaliku töölepingu sõlmimise nõudest, tööandja õigus muuta ühepoolselt kokkulepitud palka või töökohustusi, mitme kuu võrra lühem etteteatamine töökoha ülesütlemise aja kohta, päevapealt töölepingu lõpetamine põhjusel, et töötaja on töökohale „sobimatu“ või lepingu täitmist „pole enam mõistlik nõuda“, tööandja olematu vastutus lepingu rikkumise ja töötaja ebaseadusliku vallandmise korral.

2. Eesti inimeste töö alavääristamine. Kui kehtiva Töölepinguseaduse järgi saab näiteks 24. veebruaril töötav bussijuht, müüja või arst riigipüha ajal töötamise eest topeltpalka, siis uus seaduseelnõu vähendab seda lisatasu poole võrra. Vastuvõetamatu on eelnõu idee: mitte arvestada tööstaažiga koondamishüvitise arvestamisel, kuigi pikka aega ettevõttes töötanud inimene on oma tööandja töösse rohkem panustanud.

3. Äririskid töötajate õlul. Ei saa leppida paragrahviga, mille alusel tööandja võib ühepoolselt maksta töötajale alampalka kolme kuu jooksul aastas, kui kokkulepitud töötasu maksmine näib talle „ebamõistlikult koormav”. Samuti peab kaduma säte, mis kohustab töötajat piiranguteta hüvitama tööandjale töölepingu rikkumisel tekitatud kahju.

4. Uus töölepingu seaduseelnõu on vastuolus Põhiseadusega. Töötingimused - nagu ütleb Põhiseadus - peavad olema riigi kaitse all. Kuidagi ei ole õigustatud väikeste laste vanemate, rasedate ja töötajate esindajate kaitse vähendamine nende vallandamisel. Vallandamiseks võib loa anda üksnes tööinspektor. Neil peab olema ebaseadusliku vallandamise korral õigus saada tööle ennistatud, kui nad seda soovivad.

5. Odav töö ja allahinnatud töötajad ei kasvata Eesti konkurentsivõimet. Innovaatilise teadmistepõhise majanduse ülesehitamiseks on vaja pikaajalist töösuhet ja kõrge kvalifikatsiooniga tugevalt motiveeritud töötajaid.

6. Vaid tööandjate huvide arvestamine. Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõus on huvirühmade kaasamist seadusloomesse ainult mängitud. Ainult tööandjate huve esindav töölepinguseadus tähendab tegelikus elus aga paraku seda, et töötajad lahkuvad töölt omal soovil koondamishüvitist saamata. Lõpptulemina lahkuvad paljud töötajad Eestist EL riikidesse, kus tööturg on turvalisem. On oht kaotada meie konkurentsivõime alus – head töötegijad.
See väike lõik on sotside põhimõtetest.

Punkt 6 viimane lause on nagu sotsid oleks täna unest ärganud.
Parem tööjõud on ammu läinud.
Nüüd peaks hakkama mingit pidi tagasi meelitama.
Aga sotsid keeravad ilmselt homme norisedes teise külje ja põõnavad rahulikult edasi.
Sai juba küll tehtud...tagasinõudmine ka nõuab omajagu vaeva.

SDE ettepanekud
Töölepingu seaduseelnõu kohta:

1. Me kutsume Sotsiaalministeeriumi üles kaasama tööandjad ja ametiühingud tööseadusandluse alaste olulistes kokkulepete saavutamiseks.

2. SDE nõuab töötuskindlustuse hüvitise määra tõstmist. 3000 kroonine keskmise töötuskindlustushüvis ei ole piisav sissetulek töö kaotanud isikule uue töö otsimise ajaks.

3. Mitmekordistada töötajate tööalase täiend- ja ümberõppe mahtu ja luua vastav üleriiklik ülikoole ja kutseharidusasutusi kaasav süsteem.

4. Vabastada tööandjad tasemeõppe erisoodustusmaksust.

5. Luua tingimused paindlike töövormide nagu osaajatöö, kaugtöö jmt. rakendamiseks, et arvestada kaasaegse maailma töö iseloomu muutusi.

6. Anda suurem roll tööandjate ja ametiühingute kollektiivlepingutele.

7. Töölepinguseadus peab olema kirjutatud nii, et seda mõistavad kõik töötajad.

Eesti tööseadusandlust saab muuta turvalise paindlikkuse suunas vaid siis, kui seadusandja usaldab tänasest enam töötajate ja tööandjate liitude vahelisi leppeid.

Tulevastel valimistel ei maksa lihtsalt raisakullide partei poolt j.n.e...