Rask: vaikiva ajastu tulemisest pole põhjust rääkida

"Mingite täiendavate piirangute rakendamine oleks ennatlik, sest kõik kolm vandkonda, kus väljendusvabadust saab piirata, avalikes huvides, perekonna eraelu kaitseks erahuvides ja õigusemõistmise huvides, on seadustega kaitstud. Mingit seaduste või sätete puudumist mina täheldanud pole," rääkis riigikohtu esimees ETV hommikusaates "Terevisioon".

Raski arvates on avalikkuse informeeritus ühiskonnas toimuvast tähtsam kui see, kas keegi mõistetakse süüdi või mitte, kirjutab ETV24. Avaliku elu tegelaste vastu on tema sõnul paratamatult suurem tähelepanu. "Tasakaalu otsimine, et selle inimese hea maine oleks säilitatud ja teiselt poolt avalikkus oleks informeeritud, on pidev tasakaalu otsimise protsess," nentis Rask.

"Ma arvan, et diskussioon ühiskonnas, kus see tasakaalupunkt leitakse, on igal hetkel vajalik. Probleeme on kogu aeg, aga ma ei näe, et need probleemid on sellised, mille pärast me peaksime hakkama rääkima nö riigi mittetoimimisest või meedia vabaduse piiramisest," sõnas Rask.

Märt Rask märkis, et niikaua kui kehtib põhiseadus, on vaikiva ajastu tulemisest mõttetu rääkida. "Ma arvan, et selliseid probleeme (sõnavabadusega) ei ole, et me saaksime öelda, et meil on vaikiv ajastu tulemas. Vanade klišeede kasutamine ja rahva hirmutamine on minu meelest täiesti mõttetu, sest niikaua kui kehtib põhiseadus, on see välistatud," ütles ta.

Rask rõhutas, et süütegude uurimise osas on infomonopol riigi käes. Ta selgitas, et kui info uurimise käigu kohta satub ajakirjanike kätte, siis selle eest vastutab riik mitte ajakirjanik. Samas peab aga ka ajakirjanik, kellele see info on kättesaadav, nende andmetega käima ümber delikaatselt.

"Kui kord on kedagi tembeldatud süüdistatavaks või ka juba süüdiolevaks, siis seda plekki maha pesta pole võimalik," nentis ta.

Rask tõmbas samas tähelepanu sellele, et kui keegi tunneb ennast riivatuna või kui kellegi hea nimi on teotatud, siis on sellisel juhul võimalik pöörduda kohtuliku kaitse poole tsiviilkohtupidamise korras. Rask nentis, et eriti agaralt eraelu puutumatusega seoses Eesti inimesed kohtusse ei pöördu.